2020. aasta NOBELI kirjandusauhinna laureaat

                                                       LOUISE GLÜCK

Kirjanduspreemia pälvis Ameerika luuletaja Louise Glück. Eesti keelde tema teoseid tõlgitud ei ole.

Glück sündis 1943. aastal New Yorgis ja elab Massachusettsi osariigis Cambridge’is. Lisaks kirjutamisele on ta Yale’i ülikooli inglise keele professor. Debüüdi tegi ta 1968. aastal ja ta hinnati varsti üheks väljapaistvamaks poeediks Ameerika tänapäeva kirjanduses. Ta on saanud mitmeid prestiižseid auhindu, sealhulgas Pulitzeri preemia 1993. aastal ja rahvusliku raamatuauhinna 2014. aastal.

Glück on avaldanud 12 luulekogu ja mõned esseekogud luule kohta. Keskseks teemaks on jäänud lapsepõlv ja perekonnaelu ning lähedased suhted vanemate ja õdede-vendadega.

 

2018. ja 2019. aasta Nobeli kirjanduspreemia pälvisid

Olga Tokarczuk ja Peter Handke

Rootsi Akadeemia andis 10. oktoobril välja nii 2018. kui ka 2019. aasta Nobeli kirjanduspreemiad, kuna möödunud aastal jäi võitja skandaali tõttu välja kuulutamata.

2018. aasta eest määrati Nobeli kirjanduspreemia poola kirjanikule Olga Tokarczukile ning 2019. aasta eest Austria kirjanikule Peter Handkele.

Olga Tokarczuk on ilmselt kõige tuntum kaasaja poola kirjanik, tema töid on tõlgitud üle maailma. Ta on pälvinud mitmeid kirjanduspreemiaid nii koduriigis Poolas kui ka välismaal. 2008. aastal pälvis ta Poola kirjandusauhinna NIKE romaaniga "Bieguni", 2018. aastal võitis ta sama raamatuga ka rahvusvahelise Bookeri preemia.

Olga Tokarczuk sündis 1962. aastal Poolas Sulechówis ja täna elab Wrocławis. Tema vanemad olid õpetajad ja kuna isa töötas ka raamatukogus, sai ta lapsepõlves väga palju lugeda. Ta on õppinud Varssavi Ülikoolis psühholoogiat.

Eesti keeles on ilmunud autorilt jutukogu "Maailma kõige inetum naisterahvas" (2005, Loomingu Raamatukogu), romaan "Algus ja teised ajad" (2012) ja "Päeva maja, öö maja" (2013), kõigi tõlkijaks Hendrik Lindepuu.

   

Peter Handke on üks tuntumaid Austria kirjanikke, kes on pälvinud muuhulgas 2009. aastal Praha Franz Kafka auhinna ning 2014. aastal rahvusvahelise Ibseni auhinna.

Ta sündis 1942. aastal Lõuna-Austrias Griffeni-nimelises külakeses. 1961. aastal läks ta õppima Grazi Ülikooli, kuid jättis õpingud pooleli ja pühendus kirjutamisele. 1960. aastatest alates on ta kirjutanud kümneid teoseid, nende hulgas nii romaane, filmistsenaariume kui ka näidendeid.

Eesti keeles on ilmunud näidend "Kaspar" (1970, Loomingu Raamatukogu), lühiromaanid "Tõelise tundmuse hetk, Vasakukäeline naine" (1981), jutustus "Kirjaniku õhtupoolik" (2012, Loomingu Raamatukogu) ning "Soovideta õnnetu" (2020).

      


2017. aasta NOBELI kirjandusauhinna laureaat

KAZUO ISHIGURO

Akadeemia tunnustab Briti kirjanikku suure tundejõuga romaanide eest.

Kazuo Ishiguro sündis 1954. aastal Jaapanis Nagasakis, kuid kolis viieaastaselt perega Suurbritanniasse. Briti kodakondsuse sai ta 1982. aastal.

1978. aastal sai Kazuo Ishiguro bakalaureusekraadi Kenti Ülikoolist inglise keele ja filosoofia alal ning 1980. aastal magistrikraadi East Anglia Ülikoolist loovkirjutamise alal.

Ishiguro on avaldanud kaheksa romaani ja lühijutte, filmi- ja telestsenaariume. Tema esimeste romaanide, 1982. aastal ilmunud "Mägede kahvatu terenduse" ja 1986. aastast pärineva "Hõljuva maailma kunstniku" tegevus toimub Teise maailmasõja järgses Nagasakis.

Nobelisti tuntuim romaan on "Päeva riismed", millest on tehtud ka film.

Eesti keelde on tõlgitud veel "Ära lase mul minna", "Nokturnid: viis lugu muusikast ja hämarusest" ja "Maetud hiiglane".

Oma loomingu eest on Nobeli kirjandusauhinna laureaat võitnud mitmeid auhindu ka varem (nt 1986 Whitbreadi auhind, 1989 Bookeri auhind).

     

2016. aasta NOBELI kirjandusauhinna laureaat

BOB DYLAN

2016. aasta Nobeli kirjandusauhinna sai USA laulja, laulukirjutaja, muusik ja luuletaja Bob Dylan.

Muusik pälvis preemia tänu "uutele poeetilistele väljendusviisidele", millega ta Ameerika laulukirjutamise traditsiooni on panustanud. Ta on esimene Nobeli preemiaga pärjatud laulukirjutaja.

Bob Dylan, kodanikunimega Robert Allen Zimmerman, sündis 1941. aastal ning alustas muusikakarjääri 1959. aastal erinevates Minnesota kohvikutes mängides.

Bob Dylan on olnud alates 1960ndatest folk-rock'i juhtfiguure, kelle tekstid olid just tema karjääri algusaastatel sotsiaalse, poliitilise ja filosoofilise sisuga, hiljem muutus tema lüürika aga palju isiklikumaks.

Esimese albumi andis ta välja 1962. aastal ning nüüdseks on ta teinud 37 stuudioplaati.


2015. aasta NOBELI kirjandusauhinna laureaat

SVETLANA ALEKSIJEVITŠ

2015. aasta Nobeli kirjanduspreemia anti Valgevene kirjanikule Svetlana Aleksijevitšile.

Aleksijevitš sündis 1948. aasta 31. mail Ukrainas valgevenelasest isa ja ukrainlannast ema tütrena. Pärast isa sõjaväeteenistuse lõppu kolis perekond Valgevenesse. Lõpetanud kooli, töötas Svetlana Aleksijevitš õpetaja ja ajakirjanikuna ning õppis aastatel 1967-1972 Minski ülikoolis ajakirjandust.

Aleksijevitš kirjutas oma karjääri ajal palju lühijutte, esseesid ja reportaaže, kus lahkas Nõukogude Liidu

                                                                                  Foto: Viktor Tolotško               

ajaloo valulikke aegu nagu II maailmasõda, Agfanistani sõda, Tšernobõli katastroof jne. Ta kirjutab lihtsas ja rahvalikus keeles nõukogude süsteemi mõjust väikesele inimesele. Teosed põhinevad emotsionaalsetel ja traagilistel intervjuudel, mida autor on paljude aastate jooksul talletanud ning millest enamikku ei olnud võimalik avaldada.

Oma kriitilisuse tõttu režiimi suhtes on Aleksijevitš elanud periooditi välismaal – muu hulgas Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Rootsis.

Kaks tema romaani on ilmunud ka eesti keeles. 2007. aastal ilmus „Tšernobõli palve”, mis räägib tuumakatastroofi kogenud inimeste lugusid. 2014. aastal ilmus „Pruugitud aeg. Punainimese lõpp”, mis kajastab autori reise ja kohtumisi Nõukogude Liidus.

Svetlana Aleksijevitš valiti välja 198 nominendi seast ning on nüüd 14. naine, kes selle auhinna pälvinud.

 

2014. aasta NOBELI kirjandusauhinna laureaat

PATRICK MODIANO

2014. aasta Nobeli kirjanduspreemia anti prantsuse kirjanik Patrick Modianole. Akadeemia põhjendas preemia andmist "mälukunsti eest, millega ta on elustanud kõige hoomamatumaid inimsaatusi ja avanud elu okupatsioonitingimustes."

Modiano on avaldanud ligi 30 teost, ajalooliste romaanide tegevus on sageli keskendunud Teisele maailmasõjale ja 1940.-tele aastatele.

Laureaat sündis 30. juulil 1945. aastal Pariisis. Eesti keeles on ilmunud "Hämarate poodide tänav", mida peetakse tema kuulsaimaks teoseks ning "Silmapiir" ja "Unistuse kaugeimast otsast".

 

 

2013. aasta NOBELI kirjandusauhinna laureaat

ALICE MUNRO

"Munro on tunnustatud peenelt viimistletud loojutustamise poolest, mida iseloomustab selgus ja psühholoogiline realism," teatas Nobeli komitee. Teda võib pidada lühijuttude meistriks.

Alice Munro sündis 10. juulil 1931. aastal Fakenis Ontarios, aastal 2009 sai elutöö eest Man Bookeri kirjanduspreemia, on ka kolmekordne Kanada kuberneri peapreemia laureaat ilukirjanduse vallas.

Ta on esimene Kanada kirjanik ja kolmeteistkümnes naine, kes on pälvinud Nobeli preemia.

Autori esimene eestindus "Kerjustüdruk" tutvustab kirjaniku novelliparemikku.

 

2012. aasta NOBELI kirjandusauhinna laureaat

                       MO YAN 

1955. aastal sündinud Mo Yani kodanikunimi on Guan Moye, tema kirjanikunimi tähendab tõlkes Ära Räägi. Lisaks romaanidele on Mo Yan avaldanud palju lühijutte ja esseid paljudel teemadel ning vaatamata oma sotsiaalsele kriitilisusele peetakse teda kodumaal üheks tähtsamaks tänapäevaseks autoriks, teatab Nobeli komitee.

Kirjanikku on Wikipedia andmetel võrreldud Franz Kafka ja Joseph Helleriga, oma loomingus põimib ta muistendeid, ajalugu ja tänapäeva.

Esikromaan "Punane sorgo" on tema loomingu esmaeestindus (2014).  

 

2011. aasta NOBELI kirjandusauhinna laureaat

                TOMAS TRANSTRÖMER

 Sündinud Stockholmis 1931. aastal.
Luuletaja ja psühholoog.
Pälvinud mitmeid teisi kirjandusauhindu,
sealhulgas Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna
ja Neustadti auhinna.
tomas.jpg
Tomas Tranströmer "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind"
tõlkinud Tõnis Arnover ja Lennart-Hans Jürgenson
Tallinn: Kultuurileht, 2007 (Loomingu raamatukogu 2007/27)

Varem ilmunud:
Tomas Tranströmer "Luulet" Tallinn: Eesti Raamat, 1989
tõlkinud Jaan Kaplinski