Soovitame lisaks - Liivametsa lugemised   

 

Tulekandja

Katrin Pauts

2016

„Tulekandja” on autori teine romaan.

Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult.

Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina. Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud... ...

 

 Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik

 Katrin Pauts

2016

Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus?

Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud.

„Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaa põnevik.

Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg.

 

Litsid

Naiste sõda, I raamat

Mart Sander

2015

Romaan «Litsid» on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939–1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi.

Sellises suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused ja hetked sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on põgenenud paljud noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdima peavad nemadki.

Romaanitsükli esimese osa tegevus toimub aastail 1939-1940, mil Eesti asus eneselegi märkamatult oma iseseisvuse hävingu teele.



Litsid

Naiste sõda, II raamat

Mart Sander

2016

Mart Sanderi menuromaani teine osa algab saatusliku 1941. aastaga ning lõpeb aastal 1942, mil vahepeal kergendust toonud Saksa okupatsioon oma tõelist nägu hakkas näitama.
Alapealkiri «Naiste sõda» võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda kiirelt vahelduvate võõrvõimude terrorit. Taas ristuvad «Proua Kuke kanala» daamide elud mitmete ajalooliste suurkujude eksiteedega.

 

Ajaratta rehvi peal

Hinge Kaljund

2016

Romaan ühest tavalisest eesti taluperest, kes elas Virumaal Karuse külas, algab Eesti Vabariigi lõpuaastail, 1938, kui Palupuude perre sündis poisslaps nimega Enn. Mõnusa huumoriga kirjutab autor põllumehe elust Eesti Vabariigi lõpuaastail: maatööd, maaromantika... siis aga muutub kõik: baaside leping Venemaaga, suure sõja puhkemine, kohutav 1941. a. vene okupatsioon ja kommunistide kuritööd. Küüditamise kibe karikas tuli põhjani juua ka sellel perel, imekombel jäi küüdirongist maha üksnes nooruke Enn. 

Palupuude pere näitel rullub meie ees lahti otsekui Eesti rahva traagiline ajalugu: teadmatus küüditatute saatusest, kolhooside rajamisega kaasnevad uskumatud totrused... kõik nähtuna ikka lihtsate maainimeste silmade läbi, rohujuure tasandilt. 

Aastad aga lähevad ja nõukogude impeeriumi lõpp on käega katsuda. Ka peategelase eraelus toimuvad suured muutused: luulelise hingega, lapsi, loomi ja lilli armastav sõbralik maamees Enn tutvub ülikoolis praktilise mõtlemisega külmapoolse vabadusvõitleja Virvega...

                   

 

Isatütred

Reet Kudu

2016

See on lugu spordilegendist Kalev Tammepojast ja tema tütrest Katariinast, kes tahab pühendada isa sajandale juubelile maalinäitust, aga ta ei saa maalida isa ehitatud suvemajas Lõuna-Eestis, kust vennapoeg on ta riided ja näitusevisandid remondi ettekäändel välja visanud, vaid rahvusvaheliselt tuntud kunstnik peab seda tegema võhivõõras suvilas Ida-Virumaal. 

Just sealt algab Katariina uus lugu, mis võiks ehk ka teistele isatütardele anda jõudu, sest kunagi pole liiga hilja...

 

Lootusetu juhtum 

Saale Väester

                            2016

Pärast ülikooli lõpetamist saab Anneli tööd sotsiaaltöötajana. Ta on noor, energiline ja usub kaljukindlalt oma lemmikõppejõu väidet, et lootusetuid juhtumeid pole olemas. Kuid juba esimesel tööpäeval kohtub Anneli üksikema Riinaga, keda vanem kolleeg Lea peab just nimelt lootusetuks juhtumiks. Anneli otsustab Riinat aidata ja kogu maailmale tõestada, et tema õppejõul on õigus. Võimuka ema range kontrolli all elava Riinani jõudmine osutub aga oodatust keerulisemaks. 

Kas Annelil õnnestub Riina elu muuta või on ta lõpuks siiski sunnitud tunnistama, et Riina puhul on tõepoolest tegemist lootusetu juhtumiga?

 

  Andruse elu ja õnn  

Tarmo Teder

2016

Lühiromaanis jälgib kirjanik lihtsa Kihnu kalur Andruse elu ja otsinguid õnne suunas, taustaks Kihnu saare ja laiemalt Eesti ajalugu viimase kuuekümne aasta vältel. Raamatus esitab kirjanik küsimuse, kui palju peab kannatama eesti mees, et tal oleks lootust pääseda põrgust? Töö, viin, vägivald, perekonna purunemine, allakäik, lagunemine, tahe üles tõusta ja ajada oma äri paiskavad peategelase kuradirattale, kus tal õnnestub ellu jääda.

“Peategelane on konstrueeritud Kihnu joodik-kalur ja kalaärimees 1990. aastatel, kelle nahka kirjutasin mitmeid oma patte ja veel rohkem väljamõeldud hulle juhtumeid,“ on kirjanik öelnud.

Lugu on esitatud Tarmo Tederile omase mõnusa huumori ning kalandusalase asjatundlikkusega.

 

Võõra õue peal

Mari Sajo

2014

See on lugu Eestist Soome tööle läinud Hillest – naisest, kes pettumuste kiuste

julgeb ikka veel armastusse uskuda. Hoolimata sellest, et laps, kelle ta enda teada puhtast armastusest sünnitab, ootamatult enam tema oma ei olegi. Hoolimata sellest, et mees, kelle kätte ta oma elu usaldab, polegi tegelikult see, kes ta näib olevat.

Mari Sajo esikromaan „Võõra õue peal“ saavutas kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel II koha.

 

Verevermed

Mari Sajo

2014

„Verevermed“ on järg Mari Sajo esikromaanile "Võõra õue peal" ning jätkab tuttavate tegelastega, keskendudes seekord Hille tütre elule.

Armastus, rõõm, ahastus, petmine, seks, vägivald, südamevalu, vihkamine, raha, alkohol ja narkootikumid. Kõik see ja palju muudki paiskab lühikese ajaga segi Julia seni nii turvalise maailma. Pole vahet, kas selle põhjustab kellegi tahtmatu rumalus või lõpuni läbi kaalutud võigas plaan. Kõige kergem on olla valel ajal vales kohas ning usaldada ja armastada valesid inimesi.

 

„Ja varjude taga on valgus“

Mari Sajo

2016

Romaanidest „Võõra õue peal” ja „Verevermed” (mõl 2014) tuttavaks saanud Irina õnnelik ja turvaline elu pöördub hetkega pea peale, kui ta koos mehe ja lapsega puhkusereisilt naasnuna avastab ühe valge kingakarbi sealt, kus see üldsegi olla ei tohiks. Karp on nagu Pandora laegas, mida avades täitub Irina maailm meeleheite, kahtluste ning musta murega. Kaduma kipub ka piir tõelisuse ja näivuse vahel. Kas Irina otsustab ühineda varjudega või leiab ta nende tagant siiski valguse?

Mari Sajo on sündinud 1968. aastal Pärnus, lõpetanud Tartu Ülikoolis eripedagoogika eriala ning töötanud aastaid logopeedina. Alates 2009. aastast elab ta Soomes.

 

Tavaline perekond 

Tuule Lind

2016

Angela elu ei alga just kõige paremini. Ta pere on maailmasõja keerises üsna korralikult laiali pillutanud ning juba rahulikumal ajal, tüdruku sündides, ei ole arstid sugugi kindlad, kas sest lapsest elulooma saab. Aga saab, ja ehkki füüsiliselt pisut väeti, kasvab temast väga terane laps. Ent juba teismeeas tuleb ta ellu ootamatu pööre.

Tuule Linnu seitsmes romaan jutustab ühe tavalise Eesti perekonna erilise loo. Loo, mis vähemalt mingis osas tuleb tuttav ette pea kõigile meist.

 

 Ära armasta mind enam 

Tea Lall

2016

Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos.

„Ära armasta mind enam“ on aktuaalse teemapüstitusega nüüdisaegsest Eesti elust kõnelev romaan, milles kolme teismelise pilgu läbi kajastuvad tänased pereprobleemid: ajal, mil isad-emad lähevad Soome tööle ja perekonnad lagunevad, jäävad lapsed üksinda ning on sunnitud vara täiskasvanuks saama.

Raamatus kirjeldatakse kolme sõbra, klassikaaslase elu, kelle vanemad on elu hammasrataste vahele jäänud. Nad püüavad üksteist toetada ja sõpradele abiks olla, üritades ema sotsiaaltöötaja tulekuks kaineks turgutada või põgenedes kodust oma lemmikpaika, mahajäetud üksildasse hoonesse, kust nad leiavad ühe kummalise kirja.

 

 Kassid kõnnivad omapead 

Jaan Mikweldt

2016

Teismelise Maia ema töötab Soomes ja tüdruku õlgadel on kogu majapidamine. Raskusi see talle ei valmista – tuleb lihtsalt endale ja vennale süüa teha ja korter aegajalt korralikult ära koristada. Ühel sellisel pärastlõunasel koristustunnil heliseb uksekell. Maia paneb märja lapi ämbrisse ja avab ukse... Et selle taga seisab poiss, kellega kohtumine muudab tema elu, ta sel hetkel loomulikult ei tea. Ka mitte seda, milliseid tundeid tema süda tunda oskab.

Retroromaan «Kassid kõnnivad omapead» on keeruliste otsuste ja valikute lugu, mõistetav ja haarav igaühele, kes mäletab veel oma esimest armastust ja esimese reetmise järel valatud pisaraid.

    

 Uinuv maa 

Holger Kaints

2016

Romaan vaatleb kolme suhteliselt lühikest ajavahemikku peategelaste vaatevinklist: südasuvi 1938, varakevad 1941, hilissügis 1946.

Väikesest alevist pärit neiu Rilma on 1938. aasta suvel asunud Tallinnas bussikonduktorina tööle. Linnas tutvub ta Jaagupiga, kes – nagu peagi selgub – on hiljuti vanglast vabanenud. Mees pole siiski mitte kriminaal, vaid istunud oma poliitiliste vaadete pärast, trellide taga veedetud ajaga on temast aga veelgi veendunum kommunist saanud … Noored abielluvad ja nõnda satub poliitikast kauge Rilma talle täiesti võõrasse keskkonda.

Rilma võib küll olla veidi lihtsameelne ja võtta temaga sündivat paratamatuste ahelana, kuid elu teeb korrektuure, sunnib teda seisma silmitsi erinevate inimestega, kes on kas sümpaatsed või ebasümpaatsed, hea- või pahatahtlikud, ausad või alatud sõltumata oma poliitilistest vaadetest.

Raamatus astuvad kõrvaltegelastena üles ka tegelased, kelle prototüüpideks on meie ajaloos olulist rolli mänginud isikud.

Holger Kaints (1957) on vabakutseline kirjanik ja kriitik. Seni ilmunud raamatud: „Teekond mäetipu poole” (2003), „Lennukivaatleja” (2009), „Mardika umb ehk Minu väike hullumaja” (2010), „Kõrvalepõige” (2012), „Päev, mil Stalin suri” (2015).

 

Kuldne puur

Saale Väester

2015

Narva tüdruk Katrin tuleb Tartusse maalikunsti õppima. Kunstnikuks saamine on tema suurim unistus. Vanematekodus end puurilinnuna tundnud neiule avaneb ülikoolilinnas täiesti uus maailm: põnevad õpingud, toredad sõbrad ja ka esimene armastus.
Tartu noormees Robert on töökas IT-spetsialist, kuid eraelus pole tal seni õnne olnud. Tema suurim soov on vabaneda süütusest ja leida tunnustust ka väljaspool kontorit. Tutvus Katriniga pakub talle just seda ja ehk enamatki.

Kuldsest puurist välja

Saale Väester

2015

„Kuldsest puurist välja“ on järg autori romaanile „Kuldne puur“.

Noor abielunaine ja väikese tütre ema Katrin teab, et tegelikult on tal kõik olemas: töökas mees, armas laps, oma maja ja auto, kuid millegipärast ei suuda ta õnnelik olla. Ikka ja jälle mõtleb ta maalimisele ja ülikooliõpingutele, millest ta kahe aasta eest pere nimel loobus.
Kunstnikuks saamine oli tema suurim unistus ja ta lihtsalt ei suuda seda päriselt unustada, kuigi nii tema mees kui ka ema talle pidevalt korrutavad, et tema praegune elu on kordades parem kui kättesaamatutest õhulossidest unistamine.

 

MÄSSU VAIM

Arno Raag

2014

Raamat jutustab Lõuna-Eesti jõuka talupere elust-olust. Lesestunud eakas Lagenõmme peremees Jaan kosib külarätsepa tütre Velda, kes oli olnud ilmasõjas kümne aasta eest kadunuks jäänud perepoja Hinno esimene armastus. Velda hakkab vana napsitava mehe kõrvalt silma heitma sulaspoiss Heinole, kes on seotud kommunistide mässu ettevalmistamisega. Selle armusuhte lõpetab perepoja Hinno ootamatu tagasitulek ja peatselt lööb Velda ja Hinno kunagine armastus taas lõkkele.

TEINE NOORUS

Arno Raag

2015

„Teine noorus“ on 2014. a ilmunud „Mässu vaimu“ järg. Teose üks peategelastest, Lagenõmme taluperemehe noor lesk Velda Metsapuu läheb koos väikese pojaga linna õnne otsima. Tal õnnestub luua suhted poeomaniku Robert Semmeliga, kellega oli seltskonnas tutvunud. Seadnud end mehe juures sisse, hakkab Velda täiel rinnal nautima linnaelu hüvesid – käima kohvikus, kinos ja võtma saksa keele, plastika- ja klaveritunde. Üksnes rikkust ja tähelepanu tagaajav Velda astub uuele, ahvatlustest pikitud teele, kuni saatuslik kõrvalehüpe noore muusikuga tema idüllilise linnaelu lõpetab.

                            

ÜKS INIMELU

Marje Ernits

2015

Eestis on veel inimesi, kelle elu on kulgenud läbi kolme riigikorra – Eesti esimene omariiklus, teine maailmasõda, saksa ja sellele järgnenud nõukogude okupatsioonid.

Amanda Kirchberg, teose peategelane, on üks neist. Tema vanemate talukoht oli heal järjel ja põllumajandus tõusuteel ning peretütrele loodeti helget tulevikku. Kui Nõukogude Liidu sõjaväebaasid Eestisse sisse toodi, muutus elu kogu maal. Sama laastavalt kui sõda, mõjutasid rahva elukorraldust ka riigikorra muutustega kaasnenud repressioonid. Peretütar pidi ellu astuma riigis, mis polnud enam see vaba riik, milles elamiseks teda ette oli valmistatud. Inimesed harjusid ja õppisid teistmoodi hakkama saama ning kes seda ei suutnud, need surid, või siis suretati välja. Oma elutee lõpusirgel asutas Amanda pansionaadi Üks Inimelu, et kindlustada väärikas vanaduspõlv eakatele inimestele, kelle saatus sama karm oli olnud.


    TÄHTAJALINE ELU 1. osa

Heli Künnapas

2015

Autori kolmas noorsooromaan on esimene pool kaheosalisest teosest, mille peategelane Rebecca tegi õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu otsuse minna aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Suhted, võõras riigis hakkamasaamine, sõprus, reetmine – need on teemad, millega tal tuleb hakkama saada ning omad õppetunnid õppida. Kodumaale maha jäänud suhtekolmnurk ei tee elu kuidagi lihtsamaks.

 

KATKI

Lea Lall

2015

„Katki” räägib loo keskealisest pisut eraklikust Ragnest, kes on sattunud

 oma elus madalseisu. Endas selgusele jõudmiseks üürib ta vana maja ja sukeldub seal iseenese valusasse minevikku. Ent maja peidab oma seinte vahel üht traagilist lugu. Juhuse tahtel tuleb aastaid saladuses hoitud lugu päevavalgele ja see muudab kõigi asjaosaliste elu. Lahti hargnevad inimeste saatused, põimuvad minevik ja tänapäev ning ootamatult seisab Ragne silmitsi keerulise ülesandega... 

„Katki” autor Tea Lall on sündinud 1967. aastal Jõgeval. Ta töötab Jõgeva linnaraamatukogus. „Katki” on tema esimene romaan, mis võitis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel III koha.

 

SAAREMAA ELEEGIA

Enn Nõu

                             2015

Selles raamatus jutustatakse isa ja kolme poja lugu, kes on pärit Saikla külast Orissaare kandis Saaremaal. Raamat räägib nende saarlaste keerulistest saatustest enne, keset ja pärast Teist maailmasõda nii kodusaarel kui Pagari tänaval, Patareis ja Siberis. Võtmesõnadeks on Kaitseliit, NKVD, MGB, KGB, metsavennad, Omakaitse, luurajad Rootsist, äraandjad, agendid, nõukogude valed, venelased, okupatsioon, sõda, elu ja surm. Romaan on vabalt seotud triloogiaga “Vabariigi pojad ja tütred”. Seda võib lugeda selle järelsõnana kui saarlaste äraandmise ja likvideerimise eleegiat.

 

PÄRANDUS

Ira Lember

2015

Rootsi väikelinnas Nynäshamnis romantilises kaljule toetuvas majas elav jõukal järjel ja küpses eas kunagisest sõjapõgenikust eestlanna Flora kutsub kokku oma lähemad sõbrad, et neile midagi tähtsat teatada. Rootsi sõidab ka majaomaniku õetütar Anita, olles üks paljudest, kes loodab pärimise teel selle maja omanikuks saada... Anita ema ja Flora olid poolõed, neil oli ühine maalikunstnikust isa, ent emad erinevad. 

Florat tema kodus oodates ja klaverikaanel eksponeeritud fotosid vaadates meenutab Anita nii tädi Floralt kui ka emalt kuuldud mälestusi. Tagasivaates avanevad ning elustuvad tegelaste ja nende esivanemate keerukad elusaatused, kes kõik on saanud kaasa mingi pärandi.  

Flora oli olnud abielus kolm korda, tema esimene abikaasa oli näitleja, teine maalikunstnik ja kolmas kirjanik, igalt abikaasalt jäi talle mälestuseks sõrmus. Milline on aga uudis, mida Flora oma sõpradele teatab?


UMBTAEVAS

Katrin Kurmiste

2015

Umbtaevas” on järg Katrin Kurmiste eelmisele, 1941. aasta pöördelistest sündmustest jutustavale romaanile „Tuulekülv”. Nõukogude väed on tagasi löödud ning perekond Tapperitele näib, nagu läheks elu edasi sealt, kust see enne pooleli jäi: Endrik hakkab sõprade soovitusel juhtima maakonnavalitsuse transpordiosakonda, Maarja hoolitseb kodu eest ja perre sünnib veel kaks last.

Mida aga aeg edasi, seda selgemaks Endrikule saab, kui asjatud on olnud nende ootused ja lootused – sõjataeva all pole miski kindel ja ette tuleb hulgaliselt keerulisi ja ohtlikke olukordi. Kui on juba täiesti selge, et sakslased on sõja kaotanud ning valmistuvad Eestist lahkuma, otsustavad ka Tapperid koos paljude teistega venelaste tuleku hirmus välismaale põgeneda. Keegi ei suuda aga ette ennustada, mis plaanid saatusel temaga on. 

 

TUULEKÜLV

Katrin Kurmiste

2011

Romaan kujutab kaasahaaravalt Eesti lähiajaloo üht traagilisemat ja heitlusterohkemat aastat – 1941. aasta juuniküüditamist ja sellele järgnenud metsavendlust.  

Kui Punaarmee on Endrik Tapperi ja tema pere linnakorterist välja tõstnud, asub ta koos naise ja kahe pisitütrega elama maale isatallu. Sündmusteahel, mis hakkab hargnema 14. juuni varasel hommikutunnil, viib kokku erineva maailmavaatega inimesi. Romaan räägib sellest, mis saab edasi Endrikust ja tema perest ning mis saab kõigist neist meestest ja naistest, kes küüditamise eest pakku pääsenuina metsas ellujäämise eest võitlust peavad. Karmil ajal on kõik sunnitud tegema raskeid valikuid. Ja kui valik on tehtud, siis tuleb igaühel oma valiku tagajärgedega elada.

                                        

 

MIRACULUM

        Ketlin Priilinn        

2015

Mirjam pidi terve oma lapsepõlve hoolt kandma nooremate õdede-vendade eest, sest alkoholilembesel emal polnud lastest sooja ega külma. Nüüd, lõpuks ometi iseseisev, naudib ta täiel rinnal vabadust ega taha kodus elatud aja peale mõeldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seista silmitsi väga raskete valikutega. Kas saata õed-vennad lastekodusse või püüda kogu koormaga jälle ise hakkama saada?

 

MIKS SA MULLE EI RÄÄKINUD

Stella Meister

2014

Seda küsimust esitab peategelane Stella raamatu kestel mitu korda ja iga kord küsib ta seda oma tulevaselt mehelt Vambolt. Ent elus on asju, millele lihtsalt ei saa kohe vastata, eriti meesterahvas, kes on elult juba korra kõrvetada saanud, eriti veel mees, kes on ametilt politseinik. Romaani tegevus leiab aset väikeses alevis, mis kannab nime Tooma ja kus on kõik harjumuslikud hooned-asutused, sealhulgas ka kirik, mis on oluline tegelane sündmustiku arengus.

 

MINEVIKUST OLEVIKKU

Jaan Mikweldt

2014

Kadi Tombre on noor ja ilus ning nii edukalt abiellunud, et teda võiks lausa kullakaevajaks pidada. Praegu on tema elus pingeline periood: abikaasa Tõnis kandideerib peaministriks ning kogu kodune elu on allutatud valimisvõitlusele. Lisaks ilmneb, et mehe poeg eelmisest abielust omas mingit valget pulbrit ning tuleb nüüd isa juurde ümber kasvama. Kasvatajaks aga peab hakkama Kadi, sest mehel pole aega.

Kogu see kõrgel seltskondlikul tasemel melu on siiski vaid pealispindne tühi-tähi, saab Kadi ootamatult teada. Võõras, kellega ta rahumeeli vestlusse astub, kannab kaasas kohutavaid saladusi ning Kadist saab olude sunnil eradetektiiv, kel tuleb silmitsi seista inimloomuste kõige vastikumate tahkudega.

 

JUURED ERINEVAS MULLAS

Pia Pajuri

2014 

Peategelane Heli teeb oma suvilas suurpuhastust ning avastab sahtlist paki vanu kirju ja päevikuid. Järjepanu hakkavad meenuma elu mitmeks aastaks määranud sündmused ning saatustmuutev juhuslik peoõhtu, kus ta leidis püsiva austaja, kes oli teisest rahvusest. Kultuurivahelised lahkhelid olid aga kohati üsna suured. Pärast väiksemaid ja suuremaid tülisid, valestimõistmisi, juudi noormees Haim ja eesti neiu Heli vastu kõigi sugulaste tahet siiski abielluvad. Aga see pole Heli murede lõpp, vaid algus ...

Romaan pälvis Tänapäeva romaanivõistlusel äramärkimise.

 

ISA NAINE: TEEKOND TÕENI

Angela Hofberg

2014

Romaan keskendub purunenud perekonnas kasvava Anu lapsepõlve- ja noorusajale, mida täidab igatsus ja püüd saada tagasi uue pere loonud isa. Isa uus naine on jäänud talle võõraks ning isast tühjaks jäänud kohta ei suutnud täita ka ema uued elukaaslased. Üksindus, pettumused ja kogetud reetmine mõjutavad Anu ellusuhtumist, kujundades temast tundliku, kuid tugeva naise, kes saab hilisemas elus hakkama ka löökidega oma abielus. Raamatu lõpus peaks selguma romaani läbiva perekonnaloo varjatud saladus. Kas ikka selgub, jäägu lugeja otsustada.

           

VILLA JÄRVE ÄÄRES

Ira Lember

2014

Romaani tegevus algab elu kirjeldusega sõjaeelses Eesti Vabariigis. Peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde idüllilisse villasse järve ääres. Maja perenaine, Veronika Shwan, võtab Mareti ema villasse majapidajannaks. Seal sõbruneb Maret villa omaniku tütre Violetaga, keda ta küll imetleb, ent ka kadestab. Tulevik näib helge, aga kahjuks varsti muutub kõik. Vene vägede sissetung ja okupatsioon kehtestab hoopis teised mängureeglid.

Romaani teises osas jätkub lugu villast järve ääres viiskümmend aastat hiljem. Nüüd asub seal Järvepilgu pansionaat. Selgub ka, kas Maret ja Violeta suutsid oma unistused täide viia...

 

  VERIOJA MÕIS

Richard Roht

2014

Romaanis käsitleb autor mõisa ja maarahva teemat. Mõis kui tegevuspaik pole varem eesti kirjanduses sel määral käsitlemist leidnud. Kirjanik vaatleb viiekümne aasta pikkust perioodi Verioja mõisa ajaloos – 19. sajandi viimasest veerandist kuni Eesti iseseisvumisaja esimeste aastateni.

Veriojast käivad üle 1905. a sündmused, Esimese maailmasõja lahingud, 1917. a punane terror ja lõpuks Vabadussõda, mille järel jagatakse maarahvale ajalooliste vaenlaste kasutuses olnud maad. Romaani peategelane on Verioja uus mõisnik, Venemaalt saabunud rittmeistrist parun Gottlieb Felder-Sternberg, kes loodab isalt päranduseks saadud rahaga korda teha viletsa ja soise maanurga Lõuna-Eestis. Tema prototüübiks on peetud kuulsat Sangaste krahvi Friedrich von Bergi (1845–1938), kes on tuntuks saanud kui teraviljade, eeskätt rukkisortide aretaja.

1917. aastal vene punaste poolt kordasaadetud kuritegude kujutamise tõttu paigutati romaan nõukogude ajal erifondi.

 

VALEGA TÕE JÄLIL

Vaino Kallas

2014

Ajaloolise romaani sündmused toimuvad Eestis aastatel 1933–1940. Aruvälja vallas Liivi lahe rannikul otsustavad Eesti Vabadussõjas võidelnud mehed liituda vabadussõjalaste liikumisega ja moodustada vallas oma vabadussõjalaste organisatsiooni. Selle otsuse elluviija on üks romaani peategelane – taluomanik Andres Saar Pärnamäe külast, keda toetavad naabertalude omanikud ja Aruvälja vallas tegutseva Kaitseliidu kompaniiülem Daniel Roosipuu.

Järgnevate paljude ajalooliste sündmuste taustal kirjeldatakse romaanis küla- ja valla elanike argielu. Kaks selle küla noort leiavad teineteist tudengitena ülikoolilinnas Tartus. Nende kohtumistele ja üksteise tundmaõppimisele järgneb kiindumine ja armastus, noored abielluvad. Vahetult enne neljakümnenda aasta sündmusi otsustab noor pereisa saada ohvitseriks. Tema teenistusele kaitseväes teeb lõpu Eesti okupeerimine.

Peategelaste edasisest saatusest saab lugeja teada romaani epiloogist.