Soovitame lisaks - Liivametsa lugemised   


KIMALASED PIKSEKIVIL

Eet Tuule

2020

Keskea künnisele jõudnud Kertu pääseb imekombel raskest liiklusõnnetusest ja taas hakkavad teda painavad kummalised unenäod ning Piksekiviga seotud mälestused lapsepõlvest. Naine otsustab aja maha võtta, et üle aastate külastada oma kodutalu Saaremaal. Seal kohtab Kertu kunagist naabripoissi. Ka Tõnu oli varakult kodunt lahkunud, kuid mõne aasta eest kodukanti naastes talunikuks hakanud.

Kuigi Kertu ja Tõnu isiklikus elus on palju pettumusi, lahvatab nende vahel kirglik armastus. Ent tee teineteise leidmiseni on sillutatud ootamatute katsumuste ja salapäraga. Armastajate ette kerkivad järjest uued takistused. Kas nad suudavad need ületada?

 

ALLEE ÕNNENI

Ene Arikainen

2020

Raamatusse „Allee õnneni“ on kirja pandud elupildid taasiseseisvumise järgses Eestis läbi noore aednikupiiga Riine ja teda ümbritsevate inimeste silmade. Tuleb välja, et pole need eestlased läbi aegade olnud nii tasased ühti – ellu jagub nii emotsioone kui armastust, vürtsi ja romantikat, kainet mõtlemist ja vahel ka lausa uskumatuid kriminaalseid seiku. Lugudele lisavad omakorda võlu Merike Mäemetsa vahvad illustratsioonid.

 

PILVEDE VARJUD

Marje Ernits

2020

Inimese täiskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, õdedest-vendadest rääkimata. Seda arengut kujundavad õpetajad, treenerid, kaaslased ja muidugi sõbrad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, generatsioonide ja kõige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues võtmes: see on esimene armumine.

Anabelil on kõik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas väikevend, sõpradest rääkimata. Miks siis ikkagi läheb nii, nagu ei peaks? Ühel ööl ärkab neiu võõra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. Kõik näib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema mälus on üks tühik …


LAEVAKOKK WEND

                      Priit Kuusk

               2020

Läksin merele plaaniga kirjutada üks lihtne kokaraamat. Aga sattusin hoogu ja kirjutasin kõigest, mis peas, südamel, keelel ja meelel. Munadest ja tillist. Surmast ja armastusest. Võileibadest ja Suurest Hallist!
Selline lugu ...

 

PARGIMÕRVAD

Helen Prins

2020

Mees oli parki tulnud kindla eesmärgiga, tal olid kaasas nuga, nöör ja piits. Tüdruku oli tal juba varem välja valinud ja oma valikut ta ei muutnud. Sellise reegli oli mees endale seadnud, õigemini oli ta nii kokku leppinud oma partneriga. Ta ründas täie jõuga ja ootamatult.
Kaks aastat hiljem on ohvreid juba kolm. Tüdrukud olid Tallinna erinevates parkides tapetud igal aastal täpselt samal kuupäeval.
Kui senine uurija lahkub, asub pargimõrvadega tegelema Ottovar Lee. Ta on kogenud politseinik ja loodab, et värske pilk ja nutikus aitavad tal lõpuks mõrvari tabada. Õige pea taipab Lee aga, et mõrvar on tema isiklikult sihikule võtnud ja ei lõpeta enne, kui on Lee täielikult hävitanud.

Pargimõrvade“ autor Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010-2018 töötas ta Politsei- ja Piirivalveametis.

 

 

VERIHURMADE AED

Pired Raud

2019

Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.
Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.
 Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.
Juhus viib nad kokku.

Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.


OLED PAREMAT VÄÄRT

Maria Lepmaa

                 2019

Kerstin on tugev isiksus, kes ihkab elada vabana ja võtta elult, mis võtta annab. Ta ei mõista naisi, kes pühenduvad perele ja jätavad oma elu elamata. Kerstin arvab, et elu on elamist väärt üksnes siis, kui saab teoks teha unistusi ja elada oma soovidele vastavalt. Ta ei usu, et unistusi on võimalik teostada ka laste kõrvalt, kuna lapsed nõuavad tema arvates ühelt naiselt liiga palju aega ja pühendumist. Eluõhtul tagasi vaadates teeks Kerstin paljugi teisiti, kuid siis on juba hilja …

 

 

KA NAABRID NUTAVAD

Susan Luitsalu

2019

Maire astus oma väravast välja ja hakkas mööda Pojengilehe tänavat Lehtla keskpunkti poole kõndima. Ta teadis, et kui ta vaatab Juhani akendest sisse sel hetkel, mil ta on kuti majast juba peaaegu möödumas, näeb ta teda viskiklaasiga köögilaua taga istumas, oma peene sülearvuti taga, üks käsi toetamas laupa, sõrmed juustesse põimunud. Seal ta oligi, aga täna nokkis ta ennastunustavalt nina.
„Sellel mehel on tõesti hekki vaja,“ turtsatas Maire.
Katsi ja Petsi köök, kus parasjagu oli Vicky enda teadmata põhjustanud ühepajatoidu teemalise skandaali, paistis maja sisemusest kätte läbi pikliku elutoa.
„Tunneli lõpus on köök,“ tuli Mairele pähe imelik assotsiatsioon. Talle tundus ka kummaline, et pererahvas, kes käib tihti jooksmas ja peaks oma maja nägema sama nurga alt kui jalutajad, pole kursis, mis paistab ja mis mitte. Kats vehkis parasjagu vihaselt pannilabidaga, viskas selle siis maha ja tuiskas minema.

Lehtlas on põhjalik naabrivalve, kuid mitte niivõrd turvakaalutlustel. Palju huvitavam on lugeda naabrite raha, piiluda akendesse ja levitada kuulujutte. Sotsmeedia annab selleks rohkem võimalusi kui kunagi varem. Draamad valguvad aga ka pärisellu, kuni olukord lõpuks täiesti käest ära läheb.


AVAMERI. KAPTEN

Lembit Uustulnd

2018

Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi.

Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.



AVAMERI. KALAMEHE MÕRSJA

Lembit Uustulnd

2019

Romaan „Avameri. Kalamehe mõrsja” on järg romaanile „ Avameri. Kapten”.


Romaanis jätkuvad SRTR Roobaku meeskonna ponnistused kalapüügil Aafrika vetes ning ootamatu dokiremont Luandas, kus samal ajal on poliitiline situatsioon läinud väga teravaks, kaldal käib sõda ja kohalikule nõukogude kogukonnale on välja kuulutatud 48-tunnine valmisolek evakuatsiooniks. Selles segaduses, kus keegi ei tea ega tahagi midagi teada, peab noor kapten Volmer näitama iseloomu. Kolhoosi Kaluri Poeg tegevusele on tugeva pitseri vajutanud babiidi-afäär, kuid sellele vaatamata peavad inimesed leidma võimaluse oma töid ja tegemisi jätkata ja nagu ütleb püügiosakonna ülem Olev Räim: „Alati on kusagil midagi uuritud ja puuritud, mida meie sinna parata saame. Meie jätkame oma taotlusi ja asja ajamist sama rahulikult ja järjekindlalt kui varem ...”

 

NÕGESNURME

Siiri Laidla

2019

Kui Juljuse suhted kasuisaga ei suju ja ta tervis halveneb, saadetakse teismeline poiss elama maale vanavanemate juurde, et ta saaks rahulikus ümbruses ja väikses koolis oma haiget südant turgutada. Loodetud rahulikku kulgemist Julli jaoks aga ei tule. Seda «segab» uus klassiõde Maria, kes on koos oma vaibakunstnikust emaga asunud elama lähedalasuvasse vanasse talusse. Selgub, et süda võib valutada mitte üksnes haiguse, vaid ka tüdruku pärast ...

«Nõgesnurme» on eelkõige lugu keerulistest peresuhetest, aga ka armastusest ja vihkamisest ning väikestest rõõmudest ja suurest valust. Juljuse elusündmusi raamistab kirev tegelastegalerii. Oluline tegelane selles loos on ka kauni looduse keskel olev Nõgesnurme talu koos oma asukatega, alates mammast-papast kuni küülikute ja külanõiani.

 

LESKEDE KLUBI

Armulauamõrv

Eha Veem

                  2018

Leskede Klubi, ühe Eestimaa küla krapsakate pensionäride sõpruskonna vastu on saatus armuline olnud: lisaks bridžimängus teravdatud mõistusele ja suurepärasele tervisele veeretab elu nende päevadesse väljakutseid, mis erinevalt «Midsomeri mõrvade» järjekordse osa nautimisest diivanil nõuavad reaalset nutti ja julgust ja veidi seiklusvaimu. Laip kirikus, kadunud teismeline, vana piirivalvetorni väisav salapärane isik ja kõige krooniks haihtunud armulauakarikas ...

 

LESKEDE KLUBI

     Postkast nr 4

       Eha Veem

                              2019

Eha Veemi esimesest krimiloost «Leskede klubi. Armulauamõrv» (ilmunud 2018) tuntud õed Lilleväljad, kohtunik Berklund, Saima, Rolf ja Emma saavad jaanitule küll ilusti ära peetud, aga järgmisel päeval kallab nagu oavarrest ja loodetud rahulikust õngitsemisest Kortsjärvel ei paista midagi välja tulevat. Selle asemel tuleb asuda lahendama järjekordset mõrvajuhtumit, kus seekord ei piisa Leskede klubi bridžimängus treenitud mõistusest. Vaja on ka head füüsilist vormi.


                                                   


RUSIKAD

Inimene on inimesele hunt

Silver Anniko

2018

Eesti kirjaniku ja ajakirjaniku Silver Anniko (1928-1982) romaan „Rusikadilmus esmakordselt 1979. aastal.

Toonased kirjanduskriitikud suhtusid romaani halvasti, heites ette selle maitsetust ja mõõdutunde puudulikkust ning liigitasid selle halvas mõttes ajaviitekirjanduseks. Kuid toonase kirjanduspildi kohta ebatavaliselt jõulises stiilis kirja pandud „ Rusikatele“ sai osaks suur ja suisa kultuslik lugejamenu.

Romaan räägib Eesti inimeste elust ajaperioodil 1920ndate lõpust kuni 1940ndate alguseni. Selle algset käsikirja kärbiti ja tsenseeriti eri põhjustel 1979. aasta väljaande tarvis oluliselt. Kultusromaani uusväljaanne põhineb Silver Anniko esimesel, täielikul käsikirjal, mille autor saatis kirjastusse 1976. aastal. Esmatrüki 592 leheküljele on lisandunud 240 lehekülje jagu teksti.

 

SERAFIMA JA BOGDAN

Vahur Afanasjev

2017

Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

Saagalik romaan "Serafima ja Bogdan" jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp.
Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. 

 

SININE MÄGI

Eva Koff

2017

Teos pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel teise koha.

Raamatu läbivateks tegelasteks on kolm noort naist, kes elavad erinevatel ajastutel. Kolm noort naist ning nende sõbrad-lähedased eluperioodil, mil tehakse elu suurimad ja tähtsamad valikud, leitakse oma tee ja kaaslased sel teel.

Eva Koff: „Ma tahtsin näidata kolme noort naist, kes elavad eri ajastutes, üks on 1990ndatest aastatest ja õpib Tartus meditsiini, ta loodab saada arstiks. Üks nendest tegelastest elab 20. sajandi alguses Tartus, töötab fotograafina ja on vallaslapse ema. Tolle aja kontekstis ei ole see päris harilik otsus. Kolmanda noorus jääb 1920ndatesse, ta õpib Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat ja temast on saamas laulja. Need on kolmel erineval kümnendil elavad naised, aga ma olen püüdnud näidata seda ühisosa. Nad otsivad kõik sama asja või püüavad end leida selles suures maailmas.”

Eva Koff (snd 1973) on kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. „Sinine mägi“ on tema esimene romaan.

 

KUUSKÜMMEND AASTAT HILJEM

Mõtuse Jaani elu ja inimesed

Tarmo Teder

2017

Tarmo Tederi  Saaremaa-teemaline romaan „Kuuskümmend aastat hiljem“ algab aastaga 1957.

Ühe saare poisikese elu kirjeldamine esimestest päevadest peale edeneb rahulikus tempos, kiirustamata, koos ohtrate ajalooliste ja kohalooliste kõrvalepõigete ja värvikate detailidega, mis praegu juba üle poole sajandi taguse elu uuesti elustab ning saarlastele kindlasti miljon minevikupilti silmade ette toob.

Romaani alustalad on ­Nikolai ehk Kollja Mõtus ja tema naine Anna, ajalehetoimetuse masinakirjutaja. Alguses on nad lihtsalt noored sõjajärgsed eesti tööinimesed, siis saab neist perekond, sünnib väike Ivan (kellest pärast saab Jaan) ja algavad argimured – korteri hankimine, rahapuudus, nihverdamine parema elu nimel armetus nõukogude olmes. Jaan kasvab, leiab sõpru, käib isaga kalal ja jahil, tekivad konfliktid kodus ja koolis ... Kuid see kõik on alles pika loo algus.

 

KUUSKÜMMEND AASTAT HILJEM (2.osa)

Mõtuse Jaani elu ja inimesed

Tarmo Teder

2019

 
Vihm sibises vastu klaase ja heitis tuulehooga lisaks justkui herneid, mis tinisesid aknaplekil ja tornikatusel. Iilid sihisesid, lõunast kiirgasid üle tumeda mere ja läbi sääseparvse vihma Roomassaare sadamatuled, neemikul plinkis tuletorn. Abrukat ei paistnud, Loode tammik tumendas vaid aimamisi, Tori pakkus litsilikku agulivira, kolmkümmend viis aastat tagasi hävinud Tursa kiriku juures roostetas sama kaua lagunenud muuli ääres Saksa sõjaväe väikese praami vrakk. Kogu linn tundus mattunud vihma all unne, üle vee ja maa levis märg rahu, mida valvas vana jahtklubi tornis üks hullumeelne unetu. Ta tahtiski olla täiesti üksi, isegi mitte Katariinat oma kõrvale, ja Jaani vallutas tunne, et ta ei tahagi enam mitte kunagi vana jahtklubi tornist ära minna, et võiks jääda sinna koos vihmaga igaveseks.

 

Hüüdnimi EESTLANE

Harry Raudvere

2017

Raamatu “Hüüdnimi Eestlane” tegevus põhineb tegelikkuses aset leidnud sündmustel.

Autor: „Minu lapsed on korduvalt küsinud, kuidas te seal nõukogude ajal ikkagi elasite. Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Nii palju, kui on tolle aja inimesi, nii palju on ka erinevaid kogemusi. Olid erinevad ajad ja kombed. Erinevad ametid ja arusaamad. Mina ei ole oma silmaga näinud stalinismi kuritegusid ega tundnud repressioone. See oli siis juba ajalugu. Mina nägin teistsugust Nõukogude Liitu. Nägin riiki, mis sõi iseennast sabast ning sedagi, mis selles riigis kiiva kiskus.

Nõukogudemaal võis leida kõike. Oli taevani küündivat ülekohut ja hukutavat lauslollust. Oli kurbust ja leina ning armastust. Inimesed elasid vaatamata igapäevastele raskustele, ja uskusid. Uskusid helgemat tulevikku ja vihkasid sõda. Kuid üks on kindel. Need, kes austasid tööd, kellel oli pea õlgadel ja käed ei kasvanud tagumikust välja, need elasid tolle aja kohta hästi. Eriti veel siis, kui ei ületatud õhkõrna punast joonekest, millest üleastumine oleks esile kutsunud riigi pahameele.”

 

HÜÜDNIMI EESTLANE (2.osa)

Harry Raudvere

2019

Jätkuvad raamatukangelase Toomas Jugapuu seiklused müstilisel Nõukogudemaal.

See oli aeg, kus hoomamatut soovunelmat kannustas teostamatu idee ja kunstlikult loodud ühiskonnamudel hävitas üksikisiku initsiatiivi. See oli aeg, mil taevani küündiv ülekohus ja hukutav lauslollus olid muudetud elunormiks. See oli aeg, mil vaatamata üleüldisele hullusele leidus käsikäes nii kurbust ja rõõmu, kui ka leina ja armastust. Seal oli asju, mida oli sõnadega võimatu seletada, ja asju, mis olid sõnadetagi selged. Kuid vaatamata kõigele elasid ka sel ajal inimesed, kes trotsides igapäevaseid eluraskusi, uskusid helgemat tulevikku ja vihkasid sõda.

Raamatu «Hüüdnimi Eestlane» tegevus põhineb tegelikkuses aset leidnud sündmustel. Ka nii elati. Kui keegi lugejatest peaks end samastama mõne tegelaskujuga, siis lohutage ennast teadmisega, et tegemist on ilukirjandusliku teosega.

 

SAVIMÄE

Rein Põder

                          2017

Pealinnas elav tõlkija Sven saab päranduseks Lõuna-Eestis asuva talu, kus ta on vaid korra elus käinud. Esialgu näib see talle ning ta abikaasalegi igati sobivat nii suvekoduks kui ka rahulikuks kirjanduslikuks tööks. Kuid varsti selgub, et koos pärandusega on Sven saanud enda kanda ühe talu minevikuga seotud mõistatuse, mille pärandaja on talle justkui edasiseks lahendamiseks ja kirjapanekuks usaldanud. Ent see pole veel kõik – talul on ka kaasajal üllatusi varuks. Ja need tulenevad tõsiasjast, et Savimäe talu asub otse järve ääres, kust kulgeb riigipiir Venemaaga.

 

RÜNKRASKED PILVED

Helju Pets

2017

„Rünkrasked pilved” on järg varem ilmunud raamatutele „Õnneõiteta sirelid” ja „Ussikuninganna Egle”.

Peategelane Egle on jõudnud oma eluga keerulisse seisu, tema abielu Uudega on sumbunud üsna rõõmutuks ning ka tööl, Paadinina koolis, on meeleolu uue direktori taktikepi all üsna kummaline. Mida teha, kuidas edasi? Nii mõjubki koolitusreisil kohatud sarmikas Rolf talle kui pahvakas värsket õhku ning rutakas armusuhe tekib nagu iseenesest. Kas sellest saab aga Egle uue õnne algus...

                        

LAVALE SÜNDINUD

Ira Lember

2017

Romaan annab lugejale võimaluse heita pilk teatri võlumaailma.

Loviisale on ette määratud näitlejaks saada. Järgnevatel lehekülgedel rullubki lugeja ees lahti Loviisa elu. Siia mahuvad tema vanemate lahkuminek, poolvenna sünd isa Valmari uues peres, õpingud teatriinstituudis, armumine kursusekaaslasse Agosse, sõbrunemine teise kursusekaaslase Normaga, kursuse lõpuetendus «Libahunt», milles Loviisale antakse Mari roll, ehkki ta oli tahtnud mängida Tiinat. Ja kuigi teater on peaaegu kogu tema elu, siis ometigi langevad tema osaks üksnes teisejärgulised rollid... kuni ükskord, juba pensionile saadetuna, mängib Saatus talle ette tõelise suurrolli, ning ta saab kehastada laval omaenda vanaema, juba oma eluajal legendiks kujunenud tõelist sõnateatri primadonnat.



JA SADA SURMA

Marje Ernits

2017

Loo tegevus toimub Eesti omariikluse algaastail vaheldumisi nii linnas kui selle lähistel maakohas.
Pärast vana peremehe surma pärib Luige talu poeg Lembit, tema õde Erna kolib elama linna. Tartu Tütarlaste Koolis hea hariduse saanud Erna saab tööd kondiitrina, hiljem aga siirdub riigitööle. Kui ta kihlatu 1918. a Petrogradist naaseb, loodavad noored abielluda, kuid peigmeest tabab õnnetus ja ta ei jõuagi altari ette. Noor naine töötab püüdlikult ja raske haiguse kiuste jõuab elus iseseisvalt edasi. Vend Lembit on aga läbinisti talupidaja ning ta ei mõtlegi muust kui oma talust, maast ja kariloomadest, otsides võimalust oma unistuste teostamiseks. Eesti oma riigi loomine, Tartus sõlmitud rahuleping ja poja sünd innustavad teda talu majandamiseks mõndagi uut ette võtma, sealhulgas alustama tulutoova linakasvatamisega.
Romaani tegelased on tublid Eesti inimesed, kes visa ja püüdliku tööga panid aluse noore riigi kestmajäämisele.

Oma kolmekümnenda romaani on Lõuna-Eesti kirjanik Marje Ernits pühendanud Eesti Vabariigi 100. juubelile ja valinud selle pealkirjaks Lydia Koidula tuntud luulerea.



KOHTUMINE ROTVEILERITEGA

Jaan Mikweldt

2017

Romaanis on kõike, on armastust, pettumust, palju põnevust.

Regina Roosirotil on mitu põhjust ülikool raamatukogutöö vastu vahetada ja uude linna kolida. Pärast seda, kui armastatud noormees teda pettis, ei taha Regina temaga isegi mitte juhuslikult kohtuda! 

Uues sihtkohas elab juba Regina vend Juhan, kes töötab kriminaalpolitseis ja meeldib väga Regina heale sõbratarile, kelle juures raamatukogus on juhtumisi saadaval ka vaba töökoht.

Kõik klapib lausa suurepäraselt. Ent raamatuid armastaval Roosirotil pole kolides aimugi, et oma vennaga suheldes satub ta otse keerulise mõrvauurimise keskmesse.