Soovitame lisaks - Liivametsa lugemised   

 

SERAFIMA JA BOGDAN

Vahur Afanasjev

2017

Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

Saagalik romaan "Serafima ja Bogdan" jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp.
Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. 

 

SININE MÄGI

Eva Koff

2017

Teos pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel teise koha.

Raamatu läbivateks tegelasteks on kolm noort naist, kes elavad erinevatel ajastutel. Kolm noort naist ning nende sõbrad-lähedased eluperioodil, mil tehakse elu suurimad ja tähtsamad valikud, leitakse oma tee ja kaaslased sel teel.

Eva Koff: „Ma tahtsin näidata kolme noort naist, kes elavad eri ajastutes, üks on 1990ndatest aastatest ja õpib Tartus meditsiini, ta loodab saada arstiks. Üks nendest tegelastest elab 20. sajandi alguses Tartus, töötab fotograafina ja on vallaslapse ema. Tolle aja kontekstis ei ole see päris harilik otsus. Kolmanda noorus jääb 1920ndatesse, ta õpib Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat ja temast on saamas laulja. Need on kolmel erineval kümnendil elavad naised, aga ma olen püüdnud näidata seda ühisosa. Nad otsivad kõik sama asja või püüavad end leida selles suures maailmas.”

Eva Koff (snd 1973) on kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. „Sinine mägi“ on tema esimene romaan.

 

KUUSKÜMMEND AASTAT HILJEM

Mõtuse Jaani elu ja inimesed

Tarmo Teder

2017

Tarmo Tederi  Saaremaa-teemaline romaan „Kuuskümmend aastat hiljem“ algab aastaga 1957.

Ühe saare poisikese elu kirjeldamine esimestest päevadest peale edeneb rahulikus tempos, kiirustamata, koos ohtrate ajalooliste ja kohalooliste kõrvalepõigete ja värvikate detailidega, mis praegu juba üle poole sajandi taguse elu uuesti elustab ning saarlastele kindlasti miljon minevikupilti silmade ette toob.

Romaani alustalad on ­Nikolai ehk Kollja Mõtus ja tema naine Anna, ajalehetoimetuse masinakirjutaja. Alguses on nad lihtsalt noored sõjajärgsed eesti tööinimesed, siis saab neist perekond, sünnib väike Ivan (kellest pärast saab Jaan) ja algavad argimured – korteri hankimine, rahapuudus, nihverdamine parema elu nimel armetus nõukogude olmes. Jaan kasvab, leiab sõpru, käib isaga kalal ja jahil, tekivad konfliktid kodus ja koolis ... Kuid see kõik on alles pika loo algus.

 

Hüüdnimi EESTLANE

Harry Raudvere

2017

Raamatu “Hüüdnimi Eestlane” tegevus põhineb tegelikkuses aset leidnud sündmustel.

Autor: „Minu lapsed on korduvalt küsinud, kuidas te seal nõukogude ajal ikkagi elasite. Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Nii palju, kui on tolle aja inimesi, nii palju on ka erinevaid kogemusi. Olid erinevad ajad ja kombed. Erinevad ametid ja arusaamad. Mina ei ole oma silmaga näinud stalinismi kuritegusid ega tundnud repressioone. See oli siis juba ajalugu. Mina nägin teistsugust Nõukogude Liitu. Nägin riiki, mis sõi iseennast sabast ning sedagi, mis selles riigis kiiva kiskus.

Nõukogudemaal võis leida kõike. Oli taevani küündivat ülekohut ja hukutavat lauslollust. Oli kurbust ja leina ning armastust. Inimesed elasid vaatamata igapäevastele raskustele, ja uskusid. Uskusid helgemat tulevikku ja vihkasid sõda. Kuid üks on kindel. Need, kes austasid tööd, kellel oli pea õlgadel ja käed ei kasvanud tagumikust välja, need elasid tolle aja kohta hästi. Eriti veel siis, kui ei ületatud õhkõrna punast joonekest, millest üleastumine oleks esile kutsunud riigi pahameele.”

 

SAVIMÄE

Rein Põder

2017

Pealinnas elav tõlkija Sven saab päranduseks Lõuna-Eestis asuva talu, kus ta on vaid korra elus käinud. Esialgu näib see talle ning ta abikaasalegi igati sobivat nii suvekoduks kui ka rahulikuks kirjanduslikuks tööks. Kuid varsti selgub, et koos pärandusega on Sven saanud enda kanda ühe talu minevikuga seotud mõistatuse, mille pärandaja on talle justkui edasiseks lahendamiseks ja kirjapanekuks usaldanud. Ent see pole veel kõik – talul on ka kaasajal üllatusi varuks. Ja need tulenevad tõsiasjast, et Savimäe talu asub otse järve ääres, kust kulgeb riigipiir Venemaaga.

                                 

RÜNKRASKED PILVED

Helju Pets

2017

„Rünkrasked pilved” on järg varem ilmunud raamatutele „Õnneõiteta sirelid” ja „Ussikuninganna Egle”.

Peategelane Egle on jõudnud oma eluga keerulisse seisu, tema abielu Uudega on sumbunud üsna rõõmutuks ning ka tööl, Paadinina koolis, on meeleolu uue direktori taktikepi all üsna kummaline. Mida teha, kuidas edasi? Nii mõjubki koolitusreisil kohatud sarmikas Rolf talle kui pahvakas värsket õhku ning rutakas armusuhe tekib nagu iseenesest. Kas sellest saab aga Egle uue õnne algus...

                        

LAVALE SÜNDINUD

Ira Lember

2017

Romaan annab lugejale võimaluse heita pilk teatri võlumaailma.

Loviisale on ette määratud näitlejaks saada. Järgnevatel lehekülgedel rullubki lugeja ees lahti Loviisa elu. Siia mahuvad tema vanemate lahkuminek, poolvenna sünd isa Valmari uues peres, õpingud teatriinstituudis, armumine kursusekaaslasse Agosse, sõbrunemine teise kursusekaaslase Normaga, kursuse lõpuetendus «Libahunt», milles Loviisale antakse Mari roll, ehkki ta oli tahtnud mängida Tiinat. Ja kuigi teater on peaaegu kogu tema elu, siis ometigi langevad tema osaks üksnes teisejärgulised rollid... kuni ükskord, juba pensionile saadetuna, mängib Saatus talle ette tõelise suurrolli, ning ta saab kehastada laval omaenda vanaema, juba oma eluajal legendiks kujunenud tõelist sõnateatri primadonnat.



JA SADA SURMA

Marje Ernits

2017

Loo tegevus toimub Eesti omariikluse algaastail vaheldumisi nii linnas kui selle lähistel maakohas.
Pärast vana peremehe surma pärib Luige talu poeg Lembit, tema õde Erna kolib elama linna. Tartu Tütarlaste Koolis hea hariduse saanud Erna saab tööd kondiitrina, hiljem aga siirdub riigitööle. Kui ta kihlatu 1918. a Petrogradist naaseb, loodavad noored abielluda, kuid peigmeest tabab õnnetus ja ta ei jõuagi altari ette. Noor naine töötab püüdlikult ja raske haiguse kiuste jõuab elus iseseisvalt edasi. Vend Lembit on aga läbinisti talupidaja ning ta ei mõtlegi muust kui oma talust, maast ja kariloomadest, otsides võimalust oma unistuste teostamiseks. Eesti oma riigi loomine, Tartus sõlmitud rahuleping ja poja sünd innustavad teda talu majandamiseks mõndagi uut ette võtma, sealhulgas alustama tulutoova linakasvatamisega.
Romaani tegelased on tublid Eesti inimesed, kes visa ja püüdliku tööga panid aluse noore riigi kestmajäämisele.

Oma kolmekümnenda romaani on Lõuna-Eesti kirjanik Marje Ernits pühendanud Eesti Vabariigi 100. juubelile ja valinud selle pealkirjaks Lydia Koidula tuntud luulerea.



KOHTUMINE ROTVEILERITEGA

Jaan Mikweldt

2017

Romaanis on kõike, on armastust, pettumust, palju põnevust.

Regina Roosirotil on mitu põhjust ülikool raamatukogutöö vastu vahetada ja uude linna kolida. Pärast seda, kui armastatud noormees teda pettis, ei taha Regina temaga isegi mitte juhuslikult kohtuda! 

Uues sihtkohas elab juba Regina vend Juhan, kes töötab kriminaalpolitseis ja meeldib väga Regina heale sõbratarile, kelle juures raamatukogus on juhtumisi saadaval ka vaba töökoht.

Kõik klapib lausa suurepäraselt. Ent raamatuid armastaval Roosirotil pole kolides aimugi, et oma vennaga suheldes satub ta otse keerulise mõrvauurimise keskmesse.

      

JUURED JA VÕRSED

Eet Tuule

      2017

Elmo polnud kunagi mõelnud, et temaga võib juhtuda midagi muud

peale vananemise. Et elu on kui üürike kingitus ning iga tuuleiilike

võib sinu hinge nagu küünlaleegi ükskõik millisel hetkel kustutada! Ootamatu saatuselöök sunnib elu aeg tööd rabanud ja end ilmasambaks pidanud mehe aga haiglavoodisse. See harjumatu olukord annab võimaluse elatud elule tagasi vaadata ja asjad enda jaoks tähtsuse järjekorda panna. Nii mõnigi seik saab selgemaks, aga mõndagi tuleb ka ümber hinnata.

 

KESET ILU JA VALU

Eet Tuule

2017

Poisikesest noormeheks sirgunud Priidu elu oli 1950. aastate keskelt kuni 1960ndate lõpuni küllaltki keeruline. Poliitvangist isa tõttu jäid Priidu eluteel paljud uksed suletuks. Lisaks olmemuredele tuli noormehel seljatada teda tabanud raske haigus. Tänu südamlikule arstile, oma tahtejõule ja võimalikult palju looduses viibimisele sai Priit sellega hakkama. Üha süvenev huvi looduse vastu pakkus talle võrratuid elamusi, kujundades temast arvestatava amatöörornitoloogi. Olles korduvalt sunnitud elu- ja töökohta vahetama, tutvus ta paljude huvitavate inimestega. Hiljem koges Priit ka armastuse võlu ja valu.

Paljud raamatus kirjeldatud sündmused on reaalselt aset leidnud, ent esineb ka väljamõeldut, sealjuures toonast olustikku võimalikult täpselt kirjeldades.

„Keset ilu ja valu“ on järg Eet Tuule autobiograafiliste sugemetega raamatule „Poisike rukkis. Elu sõjajärgses Eestis lapsepilguga“.

 

ÖÖMEES

Katrin Pauts

2017

Hüljatud raudteesillal tapetakse koolitüdruk, kes uuris õpetaja soovitusel kodukandi linnalegende. Juhtum äratab külapolitseinik Virves mälestused nooruses läbielatust, ning naise sisetunne ütleb, et vanad legendid ja mõrv on kuidagi seotud. Virvele meenuvad aastatetagused kummalised juhtumid ja tal tekib kahtlus, et rahvasuus Öömeheks kutsutav müütiline olend on tegelikult keegi kohalikest. Miskipärast on ta taas tegutsema hakanud. Kuid mille järgi Öömees oma ohvreid valib? Kuidas on ta seotud sünges metsas laiuva salapärase Kloostrikülaga, kus tänapäeva maailmas pettunud inimesed kummituslike varjudena kulgevad? Vastuseid otsides tutvub Virve karismaatilise õpetaja Danieliga, kes on tulnud tagasi sünnikohta, et seista silmitsi oma minevikuga.

 

Tulekandja

Katrin Pauts

2016

„Tulekandja” on autori teine romaan.

Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult.

Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina. Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud... ...

 

 Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik

 Katrin Pauts

2016

Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus?

Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud.

„Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaa põnevik.

Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg.

 

Litsid

Naiste sõda, I raamat

Mart Sander

2015

Romaan «Litsid» on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939–1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi.

Sellises suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused ja hetked sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on põgenenud paljud noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdima peavad nemadki.

Romaanitsükli esimese osa tegevus toimub aastail 1939-1940, mil Eesti asus eneselegi märkamatult oma iseseisvuse hävingu teele.



Litsid

Naiste sõda, II raamat

Mart Sander

2016

Mart Sanderi menuromaani teine osa algab saatusliku 1941. aastaga ning lõpeb aastal 1942, mil vahepeal kergendust toonud Saksa okupatsioon oma tõelist nägu hakkas näitama.
Alapealkiri «Naiste sõda» võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda kiirelt vahelduvate võõrvõimude terrorit. Taas ristuvad «Proua Kuke kanala» daamide elud mitmete ajalooliste suurkujude eksiteedega.

 

Ajaratta rehvi peal

Hinge Kaljund

2016

Romaan ühest tavalisest eesti taluperest, kes elas Virumaal Karuse külas, algab Eesti Vabariigi lõpuaastail, 1938, kui Palupuude perre sündis poisslaps nimega Enn. Mõnusa huumoriga kirjutab autor põllumehe elust Eesti Vabariigi lõpuaastail: maatööd, maaromantika... siis aga muutub kõik: baaside leping Venemaaga, suure sõja puhkemine, kohutav 1941. a. vene okupatsioon ja kommunistide kuritööd. Küüditamise kibe karikas tuli põhjani juua ka sellel perel, imekombel jäi küüdirongist maha üksnes nooruke Enn. 

Palupuude pere näitel rullub meie ees lahti otsekui Eesti rahva traagiline ajalugu: teadmatus küüditatute saatusest, kolhooside rajamisega kaasnevad uskumatud totrused... kõik nähtuna ikka lihtsate maainimeste silmade läbi, rohujuure tasandilt. 

Aastad aga lähevad ja nõukogude impeeriumi lõpp on käega katsuda. Ka peategelase eraelus toimuvad suured muutused: luulelise hingega, lapsi, loomi ja lilli armastav sõbralik maamees Enn tutvub ülikoolis praktilise mõtlemisega külmapoolse vabadusvõitleja Virvega...

                   

 

Isatütred

Reet Kudu

2016

See on lugu spordilegendist Kalev Tammepojast ja tema tütrest Katariinast, kes tahab pühendada isa sajandale juubelile maalinäitust, aga ta ei saa maalida isa ehitatud suvemajas Lõuna-Eestis, kust vennapoeg on ta riided ja näitusevisandid remondi ettekäändel välja visanud, vaid rahvusvaheliselt tuntud kunstnik peab seda tegema võhivõõras suvilas Ida-Virumaal. 

Just sealt algab Katariina uus lugu, mis võiks ehk ka teistele isatütardele anda jõudu, sest kunagi pole liiga hilja...

 

Lootusetu juhtum 

Saale Väester

                            2016

Pärast ülikooli lõpetamist saab Anneli tööd sotsiaaltöötajana. Ta on noor, energiline ja usub kaljukindlalt oma lemmikõppejõu väidet, et lootusetuid juhtumeid pole olemas. Kuid juba esimesel tööpäeval kohtub Anneli üksikema Riinaga, keda vanem kolleeg Lea peab just nimelt lootusetuks juhtumiks. Anneli otsustab Riinat aidata ja kogu maailmale tõestada, et tema õppejõul on õigus. Võimuka ema range kontrolli all elava Riinani jõudmine osutub aga oodatust keerulisemaks. 

Kas Annelil õnnestub Riina elu muuta või on ta lõpuks siiski sunnitud tunnistama, et Riina puhul on tõepoolest tegemist lootusetu juhtumiga?

 

  Andruse elu ja õnn  

Tarmo Teder

2016

Lühiromaanis jälgib kirjanik lihtsa Kihnu kalur Andruse elu ja otsinguid õnne suunas, taustaks Kihnu saare ja laiemalt Eesti ajalugu viimase kuuekümne aasta vältel. Raamatus esitab kirjanik küsimuse, kui palju peab kannatama eesti mees, et tal oleks lootust pääseda põrgust? Töö, viin, vägivald, perekonna purunemine, allakäik, lagunemine, tahe üles tõusta ja ajada oma äri paiskavad peategelase kuradirattale, kus tal õnnestub ellu jääda.

“Peategelane on konstrueeritud Kihnu joodik-kalur ja kalaärimees 1990. aastatel, kelle nahka kirjutasin mitmeid oma patte ja veel rohkem väljamõeldud hulle juhtumeid,“ on kirjanik öelnud.

Lugu on esitatud Tarmo Tederile omase mõnusa huumori ning kalandusalase asjatundlikkusega.

 

Võõra õue peal

Mari Sajo

2014

See on lugu Eestist Soome tööle läinud Hillest – naisest, kes pettumuste kiuste

julgeb ikka veel armastusse uskuda. Hoolimata sellest, et laps, kelle ta enda teada puhtast armastusest sünnitab, ootamatult enam tema oma ei olegi. Hoolimata sellest, et mees, kelle kätte ta oma elu usaldab, polegi tegelikult see, kes ta näib olevat.

Mari Sajo esikromaan „Võõra õue peal“ saavutas kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel II koha.

 

Verevermed

Mari Sajo

2014

„Verevermed“ on järg Mari Sajo esikromaanile "Võõra õue peal" ning jätkab tuttavate tegelastega, keskendudes seekord Hille tütre elule.

Armastus, rõõm, ahastus, petmine, seks, vägivald, südamevalu, vihkamine, raha, alkohol ja narkootikumid. Kõik see ja palju muudki paiskab lühikese ajaga segi Julia seni nii turvalise maailma. Pole vahet, kas selle põhjustab kellegi tahtmatu rumalus või lõpuni läbi kaalutud võigas plaan. Kõige kergem on olla valel ajal vales kohas ning usaldada ja armastada valesid inimesi.

 

„Ja varjude taga on valgus“

Mari Sajo

2016

Romaanidest „Võõra õue peal” ja „Verevermed” (mõl 2014) tuttavaks saanud Irina õnnelik ja turvaline elu pöördub hetkega pea peale, kui ta koos mehe ja lapsega puhkusereisilt naasnuna avastab ühe valge kingakarbi sealt, kus see üldsegi olla ei tohiks. Karp on nagu Pandora laegas, mida avades täitub Irina maailm meeleheite, kahtluste ning musta murega. Kaduma kipub ka piir tõelisuse ja näivuse vahel. Kas Irina otsustab ühineda varjudega või leiab ta nende tagant siiski valguse?

Mari Sajo on sündinud 1968. aastal Pärnus, lõpetanud Tartu Ülikoolis eripedagoogika eriala ning töötanud aastaid logopeedina. Alates 2009. aastast elab ta Soomes.

 

Tavaline perekond 

Tuule Lind

2016

Angela elu ei alga just kõige paremini. Ta pere on maailmasõja keerises üsna korralikult laiali pillutanud ning juba rahulikumal ajal, tüdruku sündides, ei ole arstid sugugi kindlad, kas sest lapsest elulooma saab. Aga saab, ja ehkki füüsiliselt pisut väeti, kasvab temast väga terane laps. Ent juba teismeeas tuleb ta ellu ootamatu pööre.

Tuule Linnu seitsmes romaan jutustab ühe tavalise Eesti perekonna erilise loo. Loo, mis vähemalt mingis osas tuleb tuttav ette pea kõigile meist.

 

 Ära armasta mind enam 

Tea Lall

2016

Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos.

„Ära armasta mind enam“ on aktuaalse teemapüstitusega nüüdisaegsest Eesti elust kõnelev romaan, milles kolme teismelise pilgu läbi kajastuvad tänased pereprobleemid: ajal, mil isad-emad lähevad Soome tööle ja perekonnad lagunevad, jäävad lapsed üksinda ning on sunnitud vara täiskasvanuks saama.

Raamatus kirjeldatakse kolme sõbra, klassikaaslase elu, kelle vanemad on elu hammasrataste vahele jäänud. Nad püüavad üksteist toetada ja sõpradele abiks olla, üritades ema sotsiaaltöötaja tulekuks kaineks turgutada või põgenedes kodust oma lemmikpaika, mahajäetud üksildasse hoonesse, kust nad leiavad ühe kummalise kirja.

 

 Kassid kõnnivad omapead 

Jaan Mikweldt

2016

Teismelise Maia ema töötab Soomes ja tüdruku õlgadel on kogu majapidamine. Raskusi see talle ei valmista – tuleb lihtsalt endale ja vennale süüa teha ja korter aegajalt korralikult ära koristada. Ühel sellisel pärastlõunasel koristustunnil heliseb uksekell. Maia paneb märja lapi ämbrisse ja avab ukse... Et selle taga seisab poiss, kellega kohtumine muudab tema elu, ta sel hetkel loomulikult ei tea. Ka mitte seda, milliseid tundeid tema süda tunda oskab.

Retroromaan «Kassid kõnnivad omapead» on keeruliste otsuste ja valikute lugu, mõistetav ja haarav igaühele, kes mäletab veel oma esimest armastust ja esimese reetmise järel valatud pisaraid.

    

 Uinuv maa 

Holger Kaints

2016

Romaan vaatleb kolme suhteliselt lühikest ajavahemikku peategelaste vaatevinklist: südasuvi 1938, varakevad 1941, hilissügis 1946.

Väikesest alevist pärit neiu Rilma on 1938. aasta suvel asunud Tallinnas bussikonduktorina tööle. Linnas tutvub ta Jaagupiga, kes – nagu peagi selgub – on hiljuti vanglast vabanenud. Mees pole siiski mitte kriminaal, vaid istunud oma poliitiliste vaadete pärast, trellide taga veedetud ajaga on temast aga veelgi veendunum kommunist saanud … Noored abielluvad ja nõnda satub poliitikast kauge Rilma talle täiesti võõrasse keskkonda.

Rilma võib küll olla veidi lihtsameelne ja võtta temaga sündivat paratamatuste ahelana, kuid elu teeb korrektuure, sunnib teda seisma silmitsi erinevate inimestega, kes on kas sümpaatsed või ebasümpaatsed, hea- või pahatahtlikud, ausad või alatud sõltumata oma poliitilistest vaadetest.

Raamatus astuvad kõrvaltegelastena üles ka tegelased, kelle prototüüpideks on meie ajaloos olulist rolli mänginud isikud.

Holger Kaints (1957) on vabakutseline kirjanik ja kriitik. Seni ilmunud raamatud: „Teekond mäetipu poole” (2003), „Lennukivaatleja” (2009), „Mardika umb ehk Minu väike hullumaja” (2010), „Kõrvalepõige” (2012), „Päev, mil Stalin suri” (2015).

 

ÜKS INIMELU

Marje Ernits

2015

Eestis on veel inimesi, kelle elu on kulgenud läbi kolme riigikorra – Eesti esimene omariiklus, teine maailmasõda, saksa ja sellele järgnenud nõukogude okupatsioonid.

Amanda Kirchberg, teose peategelane, on üks neist. Tema vanemate talukoht oli heal järjel ja põllumajandus tõusuteel ning peretütrele loodeti helget tulevikku. Kui Nõukogude Liidu sõjaväebaasid Eestisse sisse toodi, muutus elu kogu maal. Sama laastavalt kui sõda, mõjutasid rahva elukorraldust ka riigikorra muutustega kaasnenud repressioonid. Peretütar pidi ellu astuma riigis, mis polnud enam see vaba riik, milles elamiseks teda ette oli valmistatud. Inimesed harjusid ja õppisid teistmoodi hakkama saama ning kes seda ei suutnud, need surid, või siis suretati välja. Oma elutee lõpusirgel asutas Amanda pansionaadi Üks Inimelu, et kindlustada väärikas vanaduspõlv eakatele inimestele, kelle saatus sama karm oli olnud.


KATKI

Lea Lall

2015

„Katki” räägib loo keskealisest pisut eraklikust Ragnest, kes on sattunud

 oma elus madalseisu. Endas selgusele jõudmiseks üürib ta vana maja ja sukeldub seal iseenese valusasse minevikku. Ent maja peidab oma seinte vahel üht traagilist lugu. Juhuse tahtel tuleb aastaid saladuses hoitud lugu päevavalgele ja see muudab kõigi asjaosaliste elu. Lahti hargnevad inimeste saatused, põimuvad minevik ja tänapäev ning ootamatult seisab Ragne silmitsi keerulise ülesandega... 

„Katki” autor Tea Lall on sündinud 1967. aastal Jõgeval. Ta töötab Jõgeva linnaraamatukogus. „Katki” on tema esimene romaan, mis võitis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel III koha.

 

PÄRANDUS

Ira Lember

2015

Rootsi väikelinnas Nynäshamnis romantilises kaljule toetuvas majas elav jõukal järjel ja küpses eas kunagisest sõjapõgenikust eestlanna Flora kutsub kokku oma lähemad sõbrad, et neile midagi tähtsat teatada. Rootsi sõidab ka majaomaniku õetütar Anita, olles üks paljudest, kes loodab pärimise teel selle maja omanikuks saada... Anita ema ja Flora olid poolõed, neil oli ühine maalikunstnikust isa, ent emad erinevad. 

Florat tema kodus oodates ja klaverikaanel eksponeeritud fotosid vaadates meenutab Anita nii tädi Floralt kui ka emalt kuuldud mälestusi. Tagasivaates avanevad ning elustuvad tegelaste ja nende esivanemate keerukad elusaatused, kes kõik on saanud kaasa mingi pärandi.  

Flora oli olnud abielus kolm korda, tema esimene abikaasa oli näitleja, teine maalikunstnik ja kolmas kirjanik, igalt abikaasalt jäi talle mälestuseks sõrmus. Milline on aga uudis, mida Flora oma sõpradele teatab?


MIRACULUM

        Ketlin Priilinn        

2015

Mirjam pidi terve oma lapsepõlve hoolt kandma nooremate õdede-vendade eest, sest alkoholilembesel emal polnud lastest sooja ega külma. Nüüd, lõpuks ometi iseseisev, naudib ta täiel rinnal vabadust ega taha kodus elatud aja peale mõeldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seista silmitsi väga raskete valikutega. Kas saata õed-vennad lastekodusse või püüda kogu koormaga jälle ise hakkama saada?