Sulle vajaliku raamatu kättesaadavust Saaremaa raamatukogudest

raamatuvirn kerab lehti.gif

 2021/2022

 

Klassiväline kirjandus 1. klassile

Jaanuarist maini tuleb lugeda igas kuus üks raamat: üks Eesti autori teos, üks luuleraamat, üks muinasjutt, üks välisautori teos ja üks raamat vabal valikul. Valik tuleb teha allolevast nimekirjast (va raamat vabal valikul).

Eesti autorid:

L. Hainsalu   „Anned ja Marid“

R. Hindrikus „Konnade mäss"

A. Kivirähk „Leiutajateküla Lotte“ või „Kaelkirjak“

E. Niit „Pille-Riini lood” või „Triinu ja Taavi lood”

A. Pervik „Kollane autopõrnikas” või vabal valikul raamat Paula lugudest

J. Rannap „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti”

E. Raud „Karu maja“ või „Peep ja sõnad“ või „Sipsik“

K. Reimus ,,Mardi päris oma auto" või ,,Mardi auto ja paskaagid"

A. Reinla „Pätu”

L. Remmel „Timm ja tema tegemised“

P. Räni „Näuliine Nunnikute külas"

A. Saar vabal valikul raamat Pärdi lugudest

J. Saar „Õhtujutud“

O. Saar „Lõvi Lõrr ja jänes Jass”

R. Saluri „Metsloomad” või „Koduloomad” või „Linnud” või „Konnad ja maod”

I. Tomusk „Amanda patsid“ või „Rasmuse vuntsid“

T. Toomet „Kodused asjad”

L. Tungal „Raha-haa-haa"

E. Valter „Pokuraamat” või „Lugu lahkest lohest Justusest ja printsess Miniminnist” või „Kassike ja kakuke”

J. Vaiksoo „Jaagupi esimene koolisügis“

A. Vallik ,,Pints ja Tutsik  

S. Väljal „Jussikese seitse sõpra“

Luuletused:

O. Arder „Koer poiss” või „Mine metsa” või „Millimallikas” või „Ott otsib karuoblikat”

Contra „Kõik on kõige targemad”

E. Niit „Suur maalritöö” või „Kanaema kook” või „Krõlli-raamat”

H. Runnel „Mere ääres, metsa taga“ või „Miks ja miks“ või „Mõtelda on mõnus“

M. Saksatamm „Kus on tuukri koduke?”

I. Trull „Pori kärbes ja tori hobu“ või „Hiire pidu“

L. Tungal „Sabaga päike” või „Porgand töötab porgandina”

Kogumik „Kärrdi! Kasukas kärises”

Kogumik „Neli kaunist kleiti”

Muinasjutud:

H. Ch. Andersen „Pöial-Liisi” või „Inetu pardipoeg”

J. ja W. Grimm „Lumeeit” või „Okasroosike”

A. Kitzberg „Piibelehe-neitsi”

J. Kunder „Imelik peegel” või „Ahjualune” või „Suur Peeter ja väike Peeter”

S. Maršak „Kaksteist kuud“

Muinasjutud sarjast „Saja rahva lood”

Välisautorid:

D. Bisset „Kõnelused tiigriga”

E. Janikovszky „Kui ma oleksin suur” või „Minuga juhtub alati midagi” või „Usu või ära usu”

Janosch üks raamat sarjast „Tiiger ja karu”

R. Jäntti „Väikese hiire päev“

K. Kirkopelto „Molli" või muu teos samalt autorilt

G. Knutsson „Pelle tömpsaba”

A. Lindgren „Jõulud tallis“ või „Kui Johan sai endale väikese vasika“ või „Kalli, väike härjavõitleja“

J. Martinello „Isegi kollid pesevad hambaid“

S. Nordqvist üks raamat sarjast „Pettsoni ja Finduse lood“

L. Papp „Madli-Liis ja teraapiakoer” või „Madli-Liis ja lugemiskoer” või „Madli-Liis ja varjupaigakoer”

J. Patience    „Savipoti-Tobi soovikaev“

A. M. G. Schmidt    „Jip ja Janneke“

J. Sigsgaard „Palle“

G. Uspenski „Onu Teodor, kass ja koer”

 

 

VALIKNIMEKIRI 2. KLASSILE

Edgar Valter "Kuidas õppida vaatama?"

Erik Ehasoo "Minu esimene äri"

Eno Raud "Peep ja sõnad"

Henno Käo "Noorpagana lood"

KätlinVainola "Karuelu aabits", "Tiigielu aabits" või "Metsaelu aabits"

Philippe Lapeyre "Detektiiv Nuhvik"

Ulf Stark "Vilista mulle, Johanna"

Heiki Vilep "Villiam"

Piret Raud "Tobias ja teine B"

Eno Raud „Sipsik”

Ellen Niit „Krõll”, „Veel ja veel: Krõlliga maal ja veel”, „Krõlliraamat” (üks)

Triinu Laan „Luukere Juhani juhtumised”, „Vana katkine kass”

Ulf Nilsson „Hüvasti, härra Muffin”

Merike Jürjo „Rebaste retk läände”

Kadri Hinrikus „Põmmu, Podsu ja teised sõbrad”, „Taks ja dogi”

Mika Keränen „Armando”, „Armando ja Ahjulinnud”

Ellen Niit „Onu Ööbik Öösorri tänavalt”

Indrek Koff „Kui ma oleksin vanaisa”

A. Jakobson „Külmataadi kättemaks”

J. Kunder „Suur Peeter ja Väike Peeter”

Vennad Grimm „Lumivalgeke”

H. Chr. Andersen "Pöial-Liisi"

T. Egner "Sööbik ja Pisik"

E. Raud "Karu maja"

Üks raamat sarjast „Laste loomaraamat” „Mina olen...”

Üks raamat Martin Widmarki „Lassemaia detektiivibüroo” sarjast

Üks raamat A. Perviku Paula-lugude sarjast

Üks raamat Mamma Muu lugudest

 

3. klass

A.Lindgren „Bullerby lapsed“

A.Lindgren „Vahtramäe Emil“

S. ja T.Nopola „Heinakübar ja Viltsuss“ üks osa

A.Pervik „Kunksmoor“

O.Preussler „Väike nõid“

E.Raud „Naksitrallid“ 1. raamat

W.Hauff „Väike Mukk“

Kui veel telekat ei olnud” või „Suure kivi lood”

S.Aksakov „Tulipunane lilleke“

J.Rannap „Nublu“

L. Tungal "Naljatilgad lähevad laulupeole"

Üks luulekogudest „Isa sokk on matkasell“, „Isa sokk on ufonaut“ või „Isa sokk on merekaru“ või Ilmar Trulli üks luulekogu

Üks raamat sarjast „Saja rahva lood“

T. Parvela Ella lugude üks osa

M.Müürsepp „Viis vaba kutsikat“

T.Selli „Kass Kriibik“

L.Tungal „Kristiina, see keskmine“

K. Hinrikus "Et head haldjad sind hoiaksid"

A. Kivirähk "Tilda ja tolmuingel"

A. Lind "Liivahundi lood" üks osa

K. Väljataga „Ümarmudil otsib kodu”

D. Flechsig „Petronella Õnneseen” sari või „Sandor: nutikas nahkhiir”

K. Hinrikus „Elevant”

K. Hinrikus „ Katariina ja herned”

I.Tomusk „Kõrvalised isikud”

I. Tomusk „Kops läks üle maksa”

 

4. klass

Kohustuslik raamat:

  • 27. novembriks – James Matthew Barrie „Peeter Paan“ või

Ingela Korsell, Asa Larsson „Loitsusau. Pax: 1. raamat“

Clive Staples Lewis „Lõvi, nõid ja riidekapp” või

Bobbie Peers „Lüriidiumivaras“ või

J. K. Rowling „Harry Potter ja tarkade kivi” või

Pamela Lyndon Travers „Mary Poppins“ või

Catherynne M. Valente „Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omaenda

laevaga“

  • 28. jaanuariks – Astrid Lindgren „Hulkur Rasmus” või

„Röövlitütar Ronja” või

„Meisterdetektiiv Blomkvist“ või

„Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses“ või

„Bullerby lapsed“ või

„Vahtramäe Emil“

  • 29. aprilliks – Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“ või

Mika Keränen „Vana roosa maja” või mõni teine raamat sarjast „Supilinna

salaselts“

Eno Raud „Roostevaba mõõk“ või

Ilmar Tomusk „Pöörane puhkus Parakatkus“

 

Allärgevast nimekirjast valida raamatud ja lugeda läbi järgmisteks kuupäevadeks:

 

29.09 – eesti autori teos

29.10 – välisautori teos

16.12 – luuleraamat

02.03 – eesti autori teos

30.03 – välisautori teos

28.05 – muinasjutt

 

Eesti autorid:

 

  • Contra „Presidendi suur saladus”

  • Lehte Hainsalu „Saladuslik varandus”

  • Harri Jõgisalu „Vesiratta Madis”

  • Fred Jüssi „Räägi mulle rebasest”

  • Kätlin Kaldmaa „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”

  • Tea Kask „Tänavalapsed”

  • Asta Kass „Pahupidi puhkus”

  • Kristiina Kass „Samueli võlupadi“

  • Andrus Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused“

  • Elar Kuus „Kui vanaisa poisike oli”

  • Siiri Laidla „Armas hunt” või „Raamatukogunõid Rosaalie”

  • Voldemar Miller „Merehundi jutud” (1. osa)

  • Jüri Parijõgi „Kui isa kinkis raamatuid“

  • Aino Pervik „Kallis härra Q“

  • Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“

  • Jaan Rannap „Maari suvi“ või „Agu Sihvka annab aru”

  • Piret Raud „Printsess Luluu ja härra Kere” või „Sanna ja salakütid”

  • Reeli Reinaus „Täiesti tavaline perekond”

  • Astrid Reinla „Teofrastus”

  • Kalju Saaber „Luukere Atu“ või „Lepatriinu asfaldil”

  • Juhan Saar „Metsa taga ei ole mets”

  • Markus Saksatamm „Külaline Okidoki planeedilt”

  • Tuul Sepp „Allikahaldjas“

  • Eve Hele Sits „Saiasoo lood”

  • Ilmar Tomusk „Vend Johannes”

  • Tiia Toomet „Vana aja lood”

  • Hugo Vaher „Jõesaare poisid“

 

Muinasjutud:

 

  • Carlo Collodi „Pinocchio“

  • Václav Čtvrtek „Rumcajs”

  • Vennad Grimmid „Vahva rätsep“

  • August Jakobson „Ööbik ja vaskuss”

  • Rudyard Kipling „Muinaslugusid”

  • Friedrich Reinhold Kreutzwald „Reinuvader rebane”

  • Voldemar Miller „Tilleprintsess”

  • Jüri Parijõgi „Külaliste leib“

  • Eduard Uspenski „Krokodill Gena ja teised muinasjutud”

 

Luuletused:

 

  • Ott Arder, Priit Pärn „Potsatus”

  • Contra „Kõik on kõige targemad”

  • Lehte Hainsalu „Vanasõnamäng“

  • Jaan Kaplinski „Õhtu on õunapuu“

  • Viivi Luik „Tubased lapsed“

  • Ellen Niit „Suur suislepapuu“ või „Ühel viivul vikervalgel” või „ Mänguvesi”

  • Hando Runnel „Mõtelda on mõnus“

  • Ilmar Trull „Lõbusad luuletused”

  • Leelo Tungal „Marjajuur lume all“ või „Kama üks ja kama kaks” või „Lepatriinu faksiga“

või „Konn kobrulehe all“

  • Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“

  • Wimberg „Härra Padakonn”

 

Välisautorid:

 

  • Aapeli „Üle linna Vinski”

  • Lyman Frank Baum „Võlur Oz“

  • Frances Hodgson Burnett „Väike lord Fauntleroy“

  • Roald Dahl „Tohlamid“ või „Matilda“

  • Eleanor Farjeon „Väike raamatutuba”

  • Lucy ja Stephen Hawking „Georg ja universumi salavõti”

  • Tove Jansson „Muumitroll”

  • Rudyard Kipling „Mowgli“

  • Ole Lund Kirkegaard „Kummi-Tarzan”

  • Alan Alexander Milne „Karupoeg Puhh“

  • Sven Nordqvist „Pettsoni jõuluvanamasin”

  • Maria Parr „Väravavaht ja meri“ või „Vilgukivioru Tonje“ või „Vahvlist südamed“

  • Eleanor Hodgman Porter „Pollyanna”

  • Louis Sacher „Pahupidikooli isemoodi lood”

  • Anna Maria Geertruida Schmidt „Viplala lood“

  • Lemony Snicket „Ahastav algus”

  • Ulf Stark „Helin ja Suur Mõtleja“

  • Toon Tellegen „Minu isa”

  • Grigori Oster „Õuduste kool”

  • David Walliams „Rotiburger” või „ Hirmus õudne hambaarst” või „Pururikas poiss” või

„Maailma halvimad lapsed” või mõni muu sama autori teos.

 

5. klass

Valib lugemist õpikus soovitatust


6. klass

1 luulekogu (V. Luik, A. Ehin, K. Ehin, P. E. Rummo, J. Rooste)

A. Lindgren „Vennad Lõvisüdamed"

E. Knight „Lassie tuleb ikka koju"

Ch. Nöstlinger „Vahetuslaps"

Üks loodusteemaline ilukirjandusteos (150 lk, ilukirjandustlik)

Üks uudisproosateos (omal valikul, vähemalt 100 lk)



7. klass

O. Luts „Kevade"

Elulooraamat

1 luuleraamat (H. Runnel, J. Sang, Kr. Ehin, A. Ehin, J. Üdi, D. Kareva)

D. Defoe „Robinson Crusoe"

J. Tuulik „Vares"

1 uudisproosateos (omal valikul, vähemalt 100 lk)

J. Krüss „Timm Thaler ehk Müüdud naer"

 

8. klass

A. de Saint-Exupery „Väike prints"

W. Golding "Kärbeste Jumal"

Üks noorteraamat eesti kirja. omal valikul A. Vallik „Kuidas elad, Ann?" või „Mis teha, Ann?" või „Mis sinuga juhtus, Ann?" või K. Reimus „Haldjatants" või D. Leesalu „Mängult on päriselt"

Üks luulekogu (J. Liiv, G. Suits, L. Koidula või M. Under)

Üks ulmeraamat (I. Asimov, M. Atwood, Ch. Kerner jt)

L. Koidula "Säärane mulk"

Üks uudiskirjanduse teos omal valikul (eakohane, ilukirjanduslik, vähemalt 100 lk)



9. klass

A. Kitzberg "Libahunt" (näidend)

Üks luulekogu (Koidula, Liiv, Suits, Visnapuu, Alliksaar, Under, Alver, Ristikivi, Rummo)

E. M. Remarque "Läänerindel muutuseta"

Üks uudisproosateos (omal valikul, vähemalt 100 lk)

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

E. Hemingway „Vanamees ja meri“

 

10. klass

Tšehhovi novelle

Salinger "Kuristik rukkis"

Unt "Tere, kollane kass"

Wilde "Dorian Gray portree"

eesti autori luulekogu.

Sophokles "Kuningas Oidipus"

Shakespeare "Hamlet"

Puškin "Jevgeni Onegin"

Boccaccio ning Merimee novelle.

 

11. klass

(aineõpetaja ja konkreetse klassi kokkuleppel valitakse järgmiste teoste seast)

Emily Jane Brontë „Vihurimäe“ või Prosper Mérimée „Carmen“

Honoré de Balzac „Isa Goriot“

Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“

Gabriel García Márquez „Sada aastat üksildust“

Franz Kafka „Metamorfoos“

Karl Ristikivi „Hingede öö“

John Fowles „Maag“

Kurt Vonnegut „Tapamaja, korpus viis“

Mati Unt „Sügisball”

August Gailit „Ekke Moor“

Jaan Kross „Keisri hull“

Mats Traat „Tants aurukatla ümber“

Eduard Vilde „Mäeküla piimamees“

Gert Helbemäe „Ohvrilaev“

Mats Traat „Inger“ jt

Novell (Giovanni Boccaccio, Anton Tšehhov, Edgar Allan Poe, William Faulkner, Thomas Mann; Jaan Oks, Friedebert Tuglas, Arvo Valton jt). Miniatuur (Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare jt).

Elulooraamatud näitlejate, kunstnike, sportlaste jt kohta.

Francesco Petrarca, William Shakespeare, Marie Under, Henrik Visnapuu, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik jt. Jaan Kross, Artur Alliksaar, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo,Viivi Luik, Hando Runnel, Juhan Viiding jt.

Andrus Kivirähk „Voldemar“

Johann Wolfgang Goethe „Faust“ (I osa)

Henrik Ibsen „Nukumaja“ või „Metspart“



12. klass

(Aineõpetaja ja konkreetse klassi kokkuleppel valitakse järgmiste teoste seast)

Keelatud luule (Bernard Kangro, Kalju Lepik jt); tõrjutud autorid (Betti Alver, Uku Masing, Artur Alliksaar jt), dissidendid (Johnny B. jt). Ideoloogiline tsensuur: keelatud raamatud ja käsikirjad (Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“, Paul-Eerik Rummo „Saatja aadress“ jt). Keelatud teemad: rahvuslus (Hando Runneli luule jt), okupatsioon ja küüditamine (Jaan Kruusvall „Pilvede värvid“ jt), metsavendlus (Ene Mihkelson „Katkuhaud“ jt), religioon (Ain Kalmus „Juudas“, Uku Masingu luule jt) jne. Kirjandusteoste varjatud sõnumid. Poliitilise situatsiooni kujutamine ja selle mõju inimesele (Mihhail Bulgakov „Koera süda“ või Günter Grass „Plekktrumm“ või Milan Kundera „Olemise talumatu kergus“ või David Michell „Pilveatlas“ jt). Kadunud põlvkond, sõjaromaan (Arved Viirlaid „Ristideta hauad“). Düstoopia (George Orwell „1984“ jt). Baltisaksa kultuuri ja kirjanduse kajastusi (Camilla von Stackelberg „Tuulde lennanud lehed“).

Kirjandus ja mõttevoolud. (Süva)psühholoogiline kujutamislaad kirjanduses (Margaret Atwood või William Faulkner jt). Eksistentsialismifilosoofia kirjanduses (Albert Camus või Jean-Paul Sartre). Idamaiste usundite vastukajasid läänemaises kirjanduses: zen-budismi ja taoismi mõjud ( Jerome David Salinger „Franny ja Zooey“ või Jaan Kaplinski luule jt). Naisvaatepunkt kirjanduses (Doris Lessing jt). Postkolonialistlik vaatepunkt kirjanduses (Hanif Kureishi või Arundhati Roy või Salman Rushdie jt). New age’i eluviisi kajastusi ilukirjanduses (Carlos Castañeda „Teekond Ixtlani“ jt).

Esseistika ja arvustus. Essee olemus. Kirjandus- ja kultuurilooline essee. Teema ja kirjutamisviisi valik. Esseemeistreid (Umberto Eco, Stefan Zweig, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Lennart Meri, Hando Runnel jt). Raamatusarjad: „Eesti mõttelugu“, „Avatud Eesti raamat“ jt. Esseekogumikud: „Eesti mütoloogiad“, „Uued mütoloogiad“ jt.

Merca, Liisi Ojamaa, Tõnu Trubetsky, Kauksi Ülle, Karl Martin Sinijärv, Contra, Hasso Krull, Ott Arder, Peep Ilmet, Leelo Tungal, Jaan Tätte, Aapo Ilves, Jürgen Rooste, Kristiina Ehin, François Serpent (fs), Triin Soomets, Elo Viiding, Tõnu Õnnepalu jt.

Luulenäiteid uuemast maailmakirjandusest. Guntars Godiņš, Harvey Lee Hix, Juris Kronbergs, Lassi Nummi jt.

Eesti nüüdisproosa. 1990. aastate alguse muutused ühiskonnas ja kirjanduselus. Kirjanduse roll tänapäeva ühiskonnas. Viivi Luik, Mati Unt, Tõnu Õnnepalu, Ene Mihkelson, Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Mehis Heinsaar, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Rein Raud, Urmas Vadi, Jaan Kaplinski.

Proosat uuemast maailmakirjandusest. Peter Høeg, Toni Morrison, Haruki Murakami, Sofi Oksanen jt.

Eesti nüüdisdraama. Uued teemad ja vaatepunktid näitekirjanduses. Andrus Kivirähk, Jaan Tätte, Urmas Vadi.



Gümnaasiumi kirjanduse valikkursused

Kursuse „Müüt ja kirjandus” raames loetakse läbi järgmised teosed:

Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita“,

Herman Hesse „Stepihunt“,

Haruki Murakami „Kafka mererannas”,

Friedebert Tuglas „Maailma lõpus”.

 

Kirjanduse ja filmi kursuse jooksul loeb õpilane läbi vähemalt kaks kirjandusteost ja vaatab nende põhjal tehtud filme:

     

  1. „Hukkunud alpinisti hotell“, režissöör Grigori Kromanov. Tallinnfilm, 1979. Boriss Strugatski ja Arkadi Strugatski samanimelise jutustuse ainetel;

  2. „Indrek“, režissöör Mikk Mikiver. Tallinnfilm, 1975. Anton Hansen Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ II osa põhjal;

  3. „Karu süda“, režissöör Arvo Iho. „Faama Film“ ja „Cumulus Projekt“, 2001. Nikolai Baturini samanimelise romaani ainetel;

  4. „Kolme katku vahel“, režissöörid Virve Aruoja, Jaan Tooming. ETV, 1970. Jaan Krossi samanimelise romaani ainetel;

  5. „Kõrboja peremees“, režissöör Leida Laius. Tallinnfilm, 1979. Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel;

  6. „Mina olin siin“, režissöör René Vilbre. Stuudio Amrion, 2008. Sass Henno samanimelise jutustuse põhjal;

  7. „Nimed marmortahvlil“, režissöör Elmo Nüganen. OÜ Taska Productions, 2002. Albert Kivika samanimelise romaani ainetel;

  8. „Nipernaadi“, režissöör Kaljo Kiisk. Tallinnfilm, 1983. August Gailiti „Toomas Nipernaadi“ ainetel;

  9. „Põrgupõhja uus Vanapagan“, režissöörid Grigori Kromanov, Jüri Müür. Tallinnfilm, 1964. Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel;

  10. „Tants aurukatla ümber“, režissöör Peeter Simm. Eesti Telefilm, 1987. Mats Traadi samanimelise romaani ainetel;

  11. „Ukuaru“, režissöör Leida Laius. Tallinnfilm, 1973. Veera Saare samanimelise romaani ainetel;

  12. „Viimne reliikvia“, režissöör Grigori Kromanov. Tallinnfilm, 1969. Eduard Bornhöhe jutustuse „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“ ainetel.

 

 

 

 

 

2020/2021


VALIKNIMEKIRI 1. KLASSILE

H. Chr. Andersen „Inetu pardipoeg“

A. Beekman „Päästekoer Walter”

T. Bowley, A. Neves „Amelia soovib koera”

J. ja W. Grimm „Lumeeit” või „Okasroosike“ või „Vahva rätsep”

K. Gordan, M. M. Güettler „Väikese Bosse lood“

K. Hinrikus „Sandra 12 kuud“

K. Kangilaski „Päike läheb puhkusele”

K. Kirkopelto „Molli“ või "Molli ja isevärki olevus" või "Molli ja maailma äär" või „Popi“

I. Koff „Meie suur puu” või „Koju“

J. Kunder „Vaeslaps ja talutütar”

E. Niit „Triinu ja Taavi jutud” või „Triinu ja Taavi uued ja vanad lood”

F. Oral „Punane õun“

J. Patience „Savipoti – Tobi soovikaev”

Ch. Perrault „Saabastega kass“

H. Rand „Lumivalge ja süsimust“

E. Raud „Väike autoraamat“

A. Saar "Pärt ei oska saltot" või "Seisa siin, Pärt!" või "Pärt ja ploomid" või "Pärt ja viimane koogitükk" või "Pärt läheb uuele ringile" või suuremale lugejale kogumik „Pärt plindris“

M. Saluste „Ants ja auto“

L. Tolstoi „Kolm karu” (kindlasti Tolstoi, mitte autorita variant)

Leelo Tungal „Saba"

I. Tomusk „Väike Vunts“

K. Vainola „Sonja ja kass“

S. Väljal „ Jussikese seitse sõpra”

Üks T. Appelgreni, S. Savolaineni Vesta- Linne lugudest

Üks E. Janikovsky lugudest („Minuga juhtub alati midagi“, „Vasta ilusti…“, „Kui ma oleksin suur“, „Usu või ära usu“)

Üks P. Raua lugudest „Kolm soovi” või „Roosi tahab lennata“ või „Emili ja oi, kui palju asju“ või „Härra Linnu lugu“

Üks raamat Janosch`i Tiigri ja Karu lugudest

 


2. klass

E. Valter "Kuidas õppida vaatama?"

E. Ehasoo "Minu esimene äri"

E. Raud "Peep ja sõnad"

H. Käo "Noorpagana lood"

Üks raamat Mamma Muu lugudest

K. Vainola "Karuelu aabits"

"Tiigielu aabits"

"Metsaelu aabits"

I. Maran "Londiste, õige nimega Vant"

P. Lapeyre, M. laisen "Detektiiv Nuhvik"

H. Chr. Andersen "Pöial-Liisi"

T. Egner "Sööbik ja Pisik"

T. Seero "Jürimari pere lood"

"Kaarli lood"

E. Raud "Karu maja"

U. Stark "Vilista mulle, Johanna"

A. Pervik üks raamat Paula lugude sarjast

H. Vilep "Villiam"

E. Petrone "Anna hambad"

"Leena peenar"

"Jassi pass"

P. Raud "Tobias ja teine B"

E. Raud „Sipsik”

E. Niit „Krõll”, „Veel ja veel: Krõlliga maal ja veel” „Krõlliraamat”

A. Jakobson „Külmataadi kättemaks”

J. Kunder „Suur Peeter ja Väike Peeter”

Vennad Grim „Lumivalgeke”

Sari „Laste loomaraamat” „Mina olen...”

 

 

 

3. klass

A.Lindgren „Bullerby lapsed“

A.Lindgren „Vahtramäe Emil“

S. ja T.Nopola „Heinakübar ja Viltsuss“ üks osa

A.Pervik „Kunksmoor“

O.Preussler „Väike nõid“

E.Raud „Naksitrallid“ 1. raamat

W.Hauff „Väike Mukk“

H. Käo „Noorpagana lood”

„Kui veel telekat ei olnud” või

„Suure kivi lood”

S.Aksakov „Tulipunane lilleke“

J.Rannap „Nublu“

L. Tungal "Naljatilgad lähevad laulupeole"

Üks luulekogudest „Isa sokk on matkasell“, „Isa sokk on ufonaut“ või „Isa sokk on merekaru“ või

Ilmar Trulli üks luulekogu

Üks M.Widmarki Lassemaia detektiivibüroo lugu: „Hotellimõistatus“,„Rongimõistatus“ jt

Üks raamat sarjast „Saja rahva lood“

T. Parvela Ella lugude üks osa

Tublimatele

M.Müürsepp „Viis vaba kutsikat“

T.Selli „Kass Kriibik“

L.Tungal „Kristiina, see keskmine“

K. Hinrikus "Et head haldjad sind hoiaksid"

A. Kivirähk "Tilda ja tolmuingel"

A. Lind "Liivahundi lood" üks osa

 

4. klass

Kohustuslik raamat:

  • 27. novembriks – James Matthew Barrie „Peeter Paan“ või

Ingela Korsell, Asa Larsson „Loitsusau. Pax: 1. raamat“

Clive Staples Lewis „Lõvi, nõid ja riidekapp” või

Bobbie Peers „Lüriidiumivaras“ või

J. K. Rowling „Harry Potter ja tarkade kivi” või

Pamela Lyndon Travers „Mary Poppins“ või

Catherynne M. Valente „Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omaenda

laevaga“

  • 28. jaanuariks – Astrid Lindgren „Hulkur Rasmus” või

Röövlitütar Ronja” või

Meisterdetektiiv Blomkvist“ või

Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses“ või

Bullerby lapsed“ või

Vahtramäe Emil“

  • 29. aprilliks – Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“ või

Mika Keränen „Vana roosa maja” või mõni teine raamat sarjast „Supilinna

salaselts“

Eno Raud „Roostevaba mõõk“ või

Ilmar Tomusk „Pöörane puhkus Parakatkus“

 

Allärgevast nimekirjast valida raamatud ja lugeda läbi järgmisteks kuupäevadeks:

 

29.09 – eesti autori teos

29.10 – välisautori teos

16.12 – luuleraamat

02.03 – eesti autori teos

30.03 – välisautori teos

28.05 – muinasjutt

 

Eesti autorid:

 

  • Contra „Presidendi suur saladus”

  • Lehte Hainsalu „Saladuslik varandus”

  • Harri Jõgisalu „Vesiratta Madis”

  • Fred Jüssi „Räägi mulle rebasest”

  • Kätlin Kaldmaa „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”

  • Tea Kask „Tänavalapsed”

  • Asta Kass „Pahupidi puhkus”

  • Kristiina Kass „Samueli võlupadi“

  • Andrus Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused“

  • Elar Kuus „Kui vanaisa poisike oli”

  • Siiri Laidla „Armas hunt” või „Raamatukogunõid Rosaalie”

  • Voldemar Miller „Merehundi jutud” (1. osa)

  • Jüri Parijõgi „Kui isa kinkis raamatuid“

  • Aino Pervik „Kallis härra Q“

  • Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“

  • Jaan Rannap „Maari suvi“ või „Agu Sihvka annab aru”

  • Piret Raud „Printsess Luluu ja härra Kere” või „Sanna ja salakütid”

  • Reeli Reinaus „Täiesti tavaline perekond”

  • Astrid Reinla „Teofrastus”

  • Kalju Saaber „Luukere Atu“ või „Lepatriinu asfaldil”

  • Juhan Saar „Metsa taga ei ole mets”

  • Markus Saksatamm „Külaline Okidoki planeedilt”

  • Tuul Sepp „Allikahaldjas“

  • Eve Hele Sits „Saiasoo lood”

  • Ilmar Tomusk „Vend Johannes”

  • Tiia Toomet „Vana aja lood”

  • Hugo Vaher „Jõesaare poisid“

 

Muinasjutud:

 

  • Carlo Collodi „Pinocchio“

  • Václav Čtvrtek „Rumcajs”

  • Vennad Grimmid „Vahva rätsep“

  • August Jakobson „Ööbik ja vaskuss”

  • Rudyard Kipling „Muinaslugusid”

  • Friedrich Reinhold Kreutzwald „Reinuvader rebane”

  • Voldemar Miller „Tilleprintsess”

  • Jüri Parijõgi „Külaliste leib“

  • Eduard Uspenski „Krokodill Gena ja teised muinasjutud”

 

Luuletused:

 

  • Ott Arder, Priit Pärn „Potsatus”

  • Contra „Kõik on kõige targemad”

  • Lehte Hainsalu „Vanasõnamäng“

  • Jaan Kaplinski „Õhtu on õunapuu“

  • Viivi Luik „Tubased lapsed“

  • Ellen Niit „Suur suislepapuu“ või „Ühel viivul vikervalgel” või „ Mänguvesi”

  • Hando Runnel „Mõtelda on mõnus“

  • Ilmar Trull „Lõbusad luuletused”

  • Leelo Tungal „Marjajuur lume all“ või „Kama üks ja kama kaks” või „Lepatriinu faksiga“

või „Konn kobrulehe all“

  • Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“

  • Wimberg „Härra Padakonn”

 

Välisautorid:

 

  • Aapeli „Üle linna Vinski”

  • Lyman Frank Baum „Võlur Oz“

  • Frances Hodgson Burnett „Väike lord Fauntleroy“

  • Roald Dahl „Tohlamid“ või „Matilda“

  • Eleanor Farjeon „Väike raamatutuba”

  • Lucy ja Stephen Hawking „Georg ja universumi salavõti”