RAAMATUKOGU AJALOOST


ALGUS

1934. a. 14. novembri Meie Maast loeme

... Nii on praegu sünniwaludes raamatukogu. Raamatukogundus - wabaharidustöö kordinaalsemaid alasid on seni olnud Orisaares nii-öelda terra incognita. Awalik raamatukogu on puudunud täiesti, kuigi wajadus selle järele pole olnud wäike. Raamatukogu asutamise mõte on olnud siin liikwel juba aastaid, kuid kaua aega ei nihkunud asi paigast. Sel aastal kerkis see küsimus jällegi aktuaalselt esile, mis nüüd lõpuks on näidanud tulemusi. Alus ongi juba rajatud ja loodetawasti pole enam kaugel aeg, kus raamat, see waimuwalguse algallikas, on kättesaadaw ka orisaarlasele. ...

 

1935. a. Pöide Haridusseltsi avaliku raamatukogu revideerimise ja instrueerimise protokollis on kirjas, et eelpool mainitud raamatukogul oli osakondi neli: Kõrkvere, Tumala, Orissaare ja Pöide. Seega saame raamatukogu algusaastaks pidada 1935. aastat.
Raamatukogu paiknes tollases Orissaare Majandusühisuse ja Orissaare Ühispanga majas. (Praegune Orissaare vallamaja). Seal käis koos ka Orissaare Haridusselts, mille eesotsas oli Voldemar Varb ja küllap tema tegeles ka raamatute laenutamisega. Arvatavasti olid raamatud ühes kapis ja siis näitemängu proovide vaheajal oli võimalik neid sealt laenutada. 1940. a. andmetel oli raamatukogujuhatajaks Voldemar Peegel.
Sõja ajal raamatuid ja raamatukogusid hävitati, sama saatus tabas ka Orissaares tegutsevat raamatukogu.
Peale sõda alustab raamatukogu tööd 1946. a. detsembris. Juhatajaks Helmi Peegel ning fondi suuruseks oli 432 teavikut.

 

Edasised aastad on olnud väga kolimiste tihedad, kuna raamatukogu jaoks puudusid vajalikud ruumid kuni aastani 1959, mil valmis Orissaare uus kultuurimaja ja sinna majja projekteeriti ruumid ka raamatukogule.


ASUKOHAD

  • 1947. a. asus Jüri Ratturile kuuluvas - Orissaare sidekontori 2. korruse ühes toas. Maja on Ratturite suguvõsale tagastatud ja all korrusel tegutseb kauplus "Kirde". (Kuivastu mnt. 39)

 

  • 1948 - 1950 Raamatukogu asus raamatukogujuhataja Siiri Pallase kodumajas. Seal paiknes sel ajal ka täitevkomitee. (Võidu 29)

 

  • 1951. a. talvel hoiti raamatuid kunagise Sandau apteegi suvisel klaasrõdul, kuna raamatukogu jaoks puudusid ruumid. Majja oli kolinud ka täitevkomitee. (Ranna pst. 8)

 

  • 1952. a. sügis-talvel ehitati kultuurimaja ja raamatukogu jaoks oma maja, kus töötati aastatel 1952 - 1959. (Sadama 4)

 

  • 1959. a. aprillis koliti vastvalminud kultuurimajja, kuhu olid kavandatud ruumid ka raamatukogule. Neis ruumides asub Orissaare raamatukogu tänaseni. (Kuivastu mnt.37)


                
tellingud langevad                                      aasta 2007


1946. a. alustas raamatukogu tegevust Orissaare raamatukogu nime all. 1951.-1959. a. töötas Orissaare Rajooniraamatukoguna, hiljem Kingissepa II Rajooniraamatukoguna. 1973. a. kuulub külaraamatukogude hulka. 1972.a. nimetatakse Saaremaa Keskraamatukogu Orissaare filiaaliks ja 1974. a. Saaremaa Keskraamatukogu Orissaare Haruraamatukoguks. 1976. a. läksid raamatukogud kultuuriministeeriumi alluvusse kuni 1991. aastani, mil Eesti taasiseseisvus, moodustati vallad ja raamatukogud läksid kohalike omavalitsuste alluvusse.
 
1951.-1959. a., mil Orissaare oli rajoonikeskus, (Saaremaal oli kaks rajooni Kingissepa ja Orissaare) hakkas kiiresti kasvama raamatufond. 1959. a. oli fondi suurus juba 18140 eks.  1953. a. moodustati eraldi lasteosakond ja lugemistuba.  Kasvas ka töötajaskond, aga kaader ei olnud püsiv ja inimesed vahetusid sageli.


JUHATAJAD

1940           Voldemar Peegel
1946           Helmi Peegel
1947           Jason Lukas
1948-1950   Siiri Pallas
1950-1952   Melania Tiivit
1952-1958   Ester Tilk/Lomp
1959           Viivi Reinart
1961           Helje Kapsta/Riives
1963-1974   Melania Tiivit
1991-         Eha Trumm

1958. a. kuni novembrini 2010 töötas raamatukogu lasteosakonnas väga suurte kogemuste ja pika staažiga vanemraamatukoguhoidja Elna Ots.
Väga pikka aega 1959-1992 töötas vanemraamatukoguhoidjana Helge Koel/Tamm/Pihl.

INTERNETIAJASTU

1996. a. saab raamatukogu koopiamasina
1998. a. esimese arvuti ja printeri
2000. a. interneti püsiühenduse

2001. a. õnnestub raamatukogul saada juurde uued ruumid lugemistoa ja AIP-i  punkti jaoks.

2005. a. 17. oktoobrist läheb täiskasvanute kojulaenutus üle elektroonilisele laenutusele.
2006. a. jaanuaris hakkab elektrooniliselt laenutama ka lasteosakond.